Pildista pühapaiku: ainulaadne fotovõistlus kutsub jäädvustama väekohti

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TRT01: HIIS: KIIGEORU, EESTI, 11NOV11 - Kiigeoru hiis. Pildil ohvrikivi. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES
TRT01: HIIS: KIIGEORU, EESTI, 11NOV11 - Kiigeoru hiis. Pildil ohvrikivi. ma/Foto MARGUS ANSU POSTIMEES Foto: Margus Ansu

Rahvusvahelisele hiite kuvavõistlusele oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Lääne-Virumaad on selliste kohtadega õnnistatud.

Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud ehk mitte ehitatud-rajatud pühapaigad, nagu hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas ja muid kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ning tervendamisega seotud tegevused ja esemed pühapaigas.

Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastus, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, raamatud ja muu.

Fotosid saab võistlusele üles laadida kuni 15. oktoobrini lehel www.maavald.ee/kuvavoistlus-2018.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maaala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaiku leidub kõikides maakondades, pea igas kihelkonnas ning paljudes külades. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu. Ligi 600 pühapaigas leidub kaitstavaid arheoloogia- ja loodusmälestisi, kuid ühtegi pühapaika seni Eestis kaitse all ei ole.

Käesoleva aasta alguses valmis maaametis kaardirakendus, kuhu on koondatud ligi 1100 seni avalikustatud pühapaika ehk ligi viiendik põlistest pühapaikadest.

Võistlust korraldavad Hiite Maja sihtasutus, Maavalla Koda ning vabatahtlike koostööring Hiiepaik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles