Loomapäästjad paluvad anda teada suvilasse maha jäetud loomadest ja oma looma hüljanud inimestest.
Loomapäästjad paluvad teatada suvilasse maha jäetud loomadest
Sügis on käes – kindel märk sellest on maapiirkondades sihitult ringi jooksvate kasside ja koerte kohta kirjutatud kaebuste kasv, teatas MTÜ Loomapäästegrupp eestvedaja Heiki Valner. Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on Eesti riigis seadusega keelatud, ometi leidub piisavalt palju inimesi, kes suveks võetud lemmiklooma metsa või võõra talu väravasse jätavad. Loomapäästjad paluvad taolistest inimestest ja hüljatud loomadest kindlasti teada anda.
"Looma hülgamine on nii suur probleem, et seda mainitakse isegi veterinaar- ja toiduameti kodulehel, aga vanad tavad on visad kaduma ja nii peab ühiskond nende südametute inimeste "suvelooma" püüdmisega seotud kulud aastast aastasse kinni maksma," ütles Valner. "Odav see pole ja valdadel oleks sellele rahale kindlasti mõistlikum rakendus."
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab kohalik omavalitsus enda territooriumil vastavalt määrusele "Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord".
Selle määruse alusel on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada hulkuvate loomade püüdmine. Kui loom ei ole kohe identifitseeritav ja omanikku ei ole võimalk tuvastada, tuleb ta paigutada varjupaika, kus loomaarst vaatab looma üle.
Haiged loomad peavad saama ravi. Omaniku kindlakstegemiseks või uue omaniku leidmiseks peab kohalik omavalitsusüksus korraldama hulkuva looma kirjelduse võimalikult laialdase avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil, mis tagaks selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega loomale uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada kauem kui 14 päeva looma kirjelduse avalikustamisest, siis võib looma hukata.
Looma suhtes lubamatu on tema hukku, vigastamist või talle valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus või muu selliste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast. Teatud juhtudel võib looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine kaasa tuua ka kriminaalkaristuse ning hülgajat saab karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Loomapäästegrupp ootab teateid loomahülgajate ja mahajäetud loomade kohta telefonil 53 230 230 või aadressil help@animalrescue.ee.