/nginx/o/2011/10/26/808710t1h8f82.jpg)
Lõhkamisega tegelev Kunda firma Voglers Eesti OÜ laiendas oma tegevust, rentides firma spetsialiste ka selliste keeruliste tööde tarvis nagu veealused lõhkamised sadamate süvendamisel. Praegu tehakse seda lausa Brasiilias.
Eesti lõhkajad aitavad Brasiilias sadamat süvendada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voglers Eesti juhatuse liige Viive Tuuna rääkis, et rahvusvaheliselt tuntud sadamarajatiste ja mitmesuguste avamere ujuvplatvormide ehitaja Van Oordiga tekkisid eelmisel aastal kontaktid seoses Rootsi Norrköpingi sadamasüvenduse projektiga.
Toona otsiti personali ujuvplatvormile, kuhu Voglers Sverige AB juhatuse esimees ja tegevjuht ning ühtlasi Voglers Eesti OÜ juhatuse esimees Klas Vogler pakkus välja Kunda firma.
“Võitsime konkursi. Algul pidime töötama koos ühe teise Rootsi firmaga, aga et tööd oli vähem, kui algselt plaanitud, jäime ainult meie,” ütles Tuuna.
Praegu töötavad Voglers Eesti spetsialistid Brasiilias. “Meie töötajad olid tublid ja näitasid end heast küljest, seega pakuti neile sama tööd ka Brasiilias Sao Francisco Do Suli sadamasüvenduse projektis,” rääkis ettevõtte juhatuse liige.
Suurem hulk Eesti mehi tegeleb puurimistöödega. Brasiilias on hetkel kaks vahetust töötajaid: 15 meest puurija või puurija assistendina ja neli meest niinimetatud superviisorina, kes tegelevad muu hulgas ka lõhkamisega. Superviisorite ülesanne on vastutada kõigi platvormil töötavate meeste tegevuse eest, Van Oordi-poolsetelt juhtidelt saadud ülesannete täitmise jms eest. Samas on Eestis ootel mehed, kes vajadusel moodustavad kolmanda vahetuse.
Voglersi ülesanneteks on puuraukude puurimine, laadimise korraldamine, puur- ja lõhketööde planeerimine ning juhtimine.
Töömehed Eerik Heinpalu ja Risto Kruusma rääkisid, et veealused lõhketööd muudab keerukaks see, et visuaalselt ei ole näha lõhkeauke, mida puuritakse ja lõhkeainega laetakse. Veealustel töödel puuritakse lõhkeauk valmis ja laetakse kohe, enne kui eemaldatakse puurmasina manteltoru.
Pealmaatöödel puuritakse kõik lõhkeaugud valmis ja alles siis laetakse lõhkeainega. Puuritakse parvlaevalt GPSi abil, mis kalkuleerib reaalajas puuraukude asukohad ning arvestab ka tõusu ja mõõna, mis muutub väga kiiresti.
Meeste sõnul kõigub veetase seal mõne tunni jooksul kahe meetri võrra. Kuid augud on vaja puurida alati kindla sügavusega ja täpse koha peale, vältimaks riski, et tabatakse mõnd eelnevalt puuritud ja laetud lõhkeauku. Muret tuleb tunda ka veealuse fauna pärast. Vältimaks veealuse loomastiku kahjustamist, on kasutusele võetud eri tehnikaid ja seadmeid.
Näiteks faunagard, mis töötab erinevatel sagedustel, saates välja erinevaid helisid, paigutatakse vee alla umbes üks tund enne lõhkamist, et lõhketööde ohtlikust alast eemale hoida veeelanikke, kellest paljud on looduskaitse all.
Samas on vaja arvestada sadama tööga, sest töid tehakse ju sisuliselt laevade faarvaatril ehk sissesõiduteel ja seetõttu saab lõhata üksnes kokkulepitud kellaaegadel, kui laevad ei liigu.
Voglers Eesti juhatuse liige Viive Tuuna rääkis , et töö Brasiilias saab ilmselt üsna varsti otsa, sest tegu on lühikese projektiga, kokku 2-3 kuud. Teada on, et Van Oord on konkureerinud seal teiste sadamate süvendamise peale, kuid võitja ei ole seni selgunud, mistõttu ei olegi kindel, et seal veel tööd tuleb.
“Ka kõik muud suuremad renditööjõu projektid on hetkel seotud Van Oordiga, sest meil on sellest aastast nendega raamleping. Siiski ei ole praegu teada järgmist projekti,” kõneles Tuuna.
Lähitulevikus on osa firma töötajaid minemas Rootsi lühemaajaliste tööotste peale – see tähendab, kas on mõnes karjääris ajutiselt vaja mõnda puurijat, ekskavaatorijuhti, dumperijuhti või muud spetsialisti asendada või teha mõni väike töö.
Kuna see renditööjõu projekt on uus, siis vajab süsteem veel väljatöötamist ja edaspidised kontaktid loomist.