Kiri: kuhu tuleb inimene, seal hävivad tuhanded looma- ja linnuliigid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hobifotograaf Tarmo Samblal oli võimalus pildistada ühes Lääne-Virumaa metsas karu umbes kuue meetri kauguselt.
Hobifotograaf Tarmo Samblal oli võimalus pildistada ühes Lääne-Virumaa metsas karu umbes kuue meetri kauguselt. Foto: Tarmo Sammal

Juba siis, kui ühinesime Euroopa Liiduga, sai meie riigist Euroopa jahimeeste omamoodi Meka, sest erinevalt teistest riikidest ei ole meil nende üle kontrolli. Nad lasevad kõike, mis lendab ja liigub. Igal aastal 4000 jahituristi! Alles nüüd saan aru, miks likvideeriti metskonnad ja metsavahid – nemad kaitsesid metsa rüüstamise eest ja metsavahid võitlesid salaküttidega. Aga nüüd läheb kõik rahaks

Metsa ei tohiks üldse eraomandis olla, sest “minu mets, teen, mis tahan. Müün maha, saan raha. Pärast mind tulgu või veeuputus!”.

1980. aastatel korraldasid teadlased teaduslikke ekspeditsioone teistesse maadesse, uurisid sealset loodust, looma- ja linnuliike. Ja mida nad seal nägid, sellest kirjutasid ajakirjades noorte jaoks huvitavaid artikleid, mis olid illustreeritud fotode ja joonistustega. Nad organiseerisid ja koondasid noori loodushuvilisi ringidesse, kus nood omandasid kasulikke teadmisi välja valitud elukutse tarvis, omandasid huvitavaid ja kasulikke teadmisi loomade ja lindude käitumisest, uusi teadmisi putukate ja töökate sipelgate toimetamistest, said teada, millist kasu need toovad loodusele. Noored loodushuvilised võitlesid looduse reostajate ja rüüstajate vastu. Üheskoos meisterdati pesakaste, söögimaju lindudele ja hoolitseti toidupoolise eest. Noored omandasid elukutseid, kus nad said oma teadmisi rakendada looduse kaitseks.

Tagasi üles