Riigil on raha ilmselt enam kui küll, sest kümmekond aastat tagasi pandi Vaeküla kooli hoonetesse paras hulk kroone, mis piltlikult öeldes selle aasta alguses sealt pärast lammutustöid prügimäele veeti. Mullu sõlmitud ehituslepingu mahuks oli üle kolme miljoni euro, aga selge on see, et nüüdse seisuga läheb koolikompleksi renoveerimine oluliselt kallimaks.
Kui kasutada Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi sõnu, siis praegu kõlbab see lagastatud kompleks vaid killustikuks.
Tagatipuks veeretavad ametkonnad ehk haridus- ja teadusministeerium ning Riigi Kinnisvara AS kooli saatust nagu kuuma kartulit ning kumbki ei taha vastutust võtta. Ja nii ongi ilmselt sündinud idee kool sulgeda, sest selle kordategemine läheks maksma tõeliselt palju raha.
Õpiraskustega ning eripedagoogilist lähenemist ja logopeedide pidevat abi vajavate õpilaste saatmine tagasi tavakoolidesse, kust komisjonid on nad Vaekülla suunanud, ei ole ilmselgelt lahendus.
Tavakooli tavaline õpetaja ei oska niisuguste lastega ümber käia, ja ega vist peagi oskama.
Kindlasti ei ole tal võimalust pühenduda vaid ühele või kahele õpilasele klassis ja jätta ülejäänud unarusse, aga just seda eeldaks kava saata Vaeküla lapsed tavakoolidesse tagasi.
Lihtsaid lahendusi ei ole, aga antud olukorras oleks ilmselt mõistlik võimalikult kiiresti mingi lahenduseni jõuda. Olgu siis selleks kas või kooli kolimine Vinni. Karta on, et Vaeküla koolikompleksi taastamine muutub pärast seda, kui hooned on veel ühe talve ilma räsida olnud, mõttetuks.
Teadmatus on aga see, mis tekitab lootusetust. Ja lootusetus olukorras on väga lihtne alla vanduda.
Ehk jätkub meie asjameestel siiski visadust tuuleveskitega võitlemiseks ning Vaeküla kool säilitab oma koha päikese all. Mis tahes nimega ja mis tahes Lääne-Virumaa paigas, sest 115 seal õppivat last on need, keda unustada ei tohi.