Kiusamisvaba kooli tegevjuht: poisid ja tüdrukud kiusavad erinevalt

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kiusamise vastu peab võitlema terve kool ja ka ühiskond.

FOTO: Arvo Meeks

Kiusamisvaba kooli tegevjuht Triin Toomesaar ütles Feministeeriumile antud intervjuus, et kuigi poiste ja tüdrukute kiusamisstiilid on erinevad, kiusavad tüdrukud üha sagedamini ka füüsiliselt.

"Poiste puhul võib tüdrukutega võrreldes täheldada pisut enam füüsilist kiusamist, tüdrukud kipuvad kiusama poistega võrreldes rohkem kaudselt ehk suhete kaudu. Seda viimast on õpetajatel-täiskasvanutel raskem märgata ja kiusamisena defineerida ning omakorda raskem lõpetada, mistõttu need suhted saavadki tihti kesta väga kaua," rääkis Toomesaar teda usutlenud Brigitta Davidjantsile. "Samas on märgata, et tüdrukudki kiusavad aina julgemalt ka füüsiliselt: stereotüübid, et löömine, asjade lõhkumine on poisilik, ei hoia enam alati tagasi."

"Ka kiusamise tagajärjed võivad poiste ja tüdrukute puhul erineda," kõneles Toomesaar. "Näiteks tüdrukud pingutavad oma soorollist tulenevalt sagedamini vähemalt koolis edasi käia, kuidagigi läbi nende kannatuste ära õppida. Poisid, kes kiusamise ohvriks satuvad, võivad aga kergemini akadeemilise edenemise koha pealt alla anda, jõudes ühel hetkel näiteks ka koolist välja langemiseni. Rõhutan aga, et see võib ka nii mitte minna."

Toomesaare sõnul on ta viimasel aastal märganud, et seksuaalse alatooniga kiusamise tõttu võivad poisid kannatada isegi rohkem kui tüdrukud – see kehtib eelkõige selliste seksuaalselt või kehaliselt alandavate märkuste kohta, mis just poiste suunal lähtuvad soovist häbistada kedagi heteronormatiivsusest erinemise pärast.

"Oleme ka hakanud esitama küsimust, kas ehk on hakatud matkima filmis "Klass" aset leidvaid tegevusi. Kuna me tegevtiimiga ei ole aga veel lõpuni analüüsinud seda, mis viimastest õpilasküsitlustest just seksuaalse kiusamisega seoses välja tuli, siis põhjalikumalt ei saa ma sellest veel rääkida," märkis Toomesaar.

"Kiusamine on aga võimusuhe laiemas grupidünaamikas. Mistõttu ongi palju topeltrolle," rääkis Toomesaar Feministeeriumile antud intervjuus. "Ühes grupis ja ühes suunas on laps kiusamise ohver. Teises grupis ja teises suunas püüab ta oma positsiooni, oma eneseväärikust kuidagigi hoida või parandada. Seetõttu saab temast ise kiusaja, sest oma kogemuse põhjal on ta tunnetanud, et see toimib, see on hea strateegia oma enesetunde parandamiseks. Seega on toeks, kui kiusuprobleemile lähenedes püüame arvestada võimalusega, et kiusaja vajab ka ise abi, et oma enesehinnanguga tegeleda."

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmed, aidatakse koole koolikiusamisvastaste meetmete rakendamisel ning tegeldakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Tagasi üles