Sotsiaalministeerium tutvustas kolmapäeval Rakvere eragümnaasiumis 20. oktoobril valitsuses vastu võetud laste ja perede arengukava aastateks 2012-2020.
Sotsiaalministeerium tutvustas laste ja perede arengukava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu sõnul on arengukava vajalik tööplaan kõigile: riigile, ministeeriumile, kohalikele omavalitsustele ja teistele, kes töötavad laste ning peredega.
Arengukava eesmärgina tõi Tikerpuu välja laste ja perede heaolu suurendamise ja elukvaliteedi tõstmise, soodustades seeläbi laste sünde. “Meie jaoks on oluline jälgida seda, et inimestel oleks praeguses Eestis hea elada,” sõnas Tikerpuu.
“Kuid et inimesed tahaksid ka järglasi saada, selleks peab laste väärtustamine olema järjepidev, süsteemne ja poliitikaülene. Sellepärast on oluline rõhutada, et laste ja perede arengukava ei ole mitte riiulil seisev dokument, vaid aktiivses kasutuses olev tööplaan.”
Arengukava põhimõte on Anniki Tikerpuu sõnul, et väärtustada tuleb iga last, tagada võrdsed võimalused ja sooline võrdõiguslikkus ning ühiskonna jätkusuutlikkus.
Arengukava tutvustanud sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Hanna Vseviovi kinnitusel on tähtis meeles pidada ka lastevanemaid. Tema arvates on ühiskonnas üldlevinud arusaam, et lapsevanemaks saades oskavad kõik selle vastutusrikka rolliga ka toime tulla. Sageli aga satutakse olukorda, kust lapsevanemana edasi minna ei osata.
“Kuna järgmine aasta on Euroopa Liidus eduka vananemise ja põlvkondade vahelise erinevuse kaotamise aasta, siis tahame ka lastevanematele tagada täieliku tugisüsteemide võrgustiku,” rääkis Vseviov oma ettekandes.
Tema sõnul on just lapse kodu see, kust kaasa saadud kogemustega inimene oma edasises elus hakkama peab saama. “Kui lapsena on kogetud vaid negatiivset tagasisidet ja tõrjutust, ei suuda inimene ise lapsevanemaks saades ka oma lapsi teisiti kasvatada. Suurt rolli mängib siin pere majanduslik olukord. Vaesus on see, mis kipub nõiaringina korduma, ja riigi ülesanne on see ring murda,” ütles Hanna Vseviov lõpetuseks.
Sotsiaalse võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter nentis, et praeguses Eestis on naiste ja meeste tööhõive üsna võrdne, kuid muutused tulevad seoses laste sünniga.
Kanter ütles, et kui perre sünnib laps, väheneb naise tööhõive märgatavalt, kuid meestel seevastu suureneb. “Ühest küljest võib siin põhjuseks pidada meestele langevat survet perekonna ülalpidamisel, teisalt ka karjääri edenemist. Kuid sellise olukorra tagajärjeks on meeste ületöötamine, peresuhete lagunemine ja muu selline. Riigil on vaja tagada naistele piisav tugi tööturule naasmiseks, laste päevahoiukohtade arvu suurendamine ja nende taskukohasus. Paljud naised tahaksid tööle tagasi minna, aga kui last kuhugi jätta ei ole, siis nad seda teha ei saa,” kõneles Kanter.
Laste ja perede arengukava keskendub suures osas ka lapse õigustele. Laste õiguste juhi Tõnu Poopuu sõnul on temalt küsitud, miks pole välja toodud laste kohustusi, kuid Poopuu on seisukohal, et kes teab oma õigusi, see teab ka kohustusi ja neid ei ole ehk tarvis enam üle rääkida.
Poopuu meelest on praeguse noorsootöö suurimaks puuduseks vale rõhuasetus: “Keskendutakse liialt tagajärgedele, ennetusega ei tegelda piisavalt. Sekkuda tuleks võimalikult vara, siis oleks tulemuslikkus suurem, ja ennetamisega on kindlasti odavam tegelda kui tagajärgedega.”
Poopuu sõnul on probleemide liiga hilise märkamise põhjuseks lastega töötavate inimeste ebapädevus, ka ei ole piisavalt väljaõppinud inimesi.
Arengukava üks eesmärkidest ongi koolitada välja hulk spetsialiste, kes saaksid anda nõu lastevanematele, õpetajatele ja teistele vastava ala inimestele. Lisaks on see spetsiaalne manuaal sotsiaaltöötajatele, mille põhjal saab otsustada, millist abi pere vajab.
Laste ja perede arengukava väljatöötamisega tehti algust eelmise aasta septembris. Töö eduka toimimise huvides töötas neli töörühma.
Laste ja perede osakond loodi sotsiaalministeeriumi juurde möödunud aasta märtsis, tänavu loodi õiguskantsleri kantselei juurde laste õiguste osakond.