Millised investeeringud kindlustavad pensionipõlve

Analüütikud soovitavad investeerida maasse, mille pind on meil püsiv suurus ning mille väärtus saab ajas vaid kasvada. Foto: Arvet Mägi

Viimasel ajal kostab majandusanalüütikute hääli, et inimestel ei maksa tulevikus riiklikele pensioni­fondidele lootma jääda ja vanaduspõlve ­kindlustamiseks tuleb leida ise lahendusi, kuid need valikud on rasked.

Analüütikud põhjendavad oma kartusi sellega, et nii Eestis kui kogu Euroopas elanikkond vananeb ja töötegijatest maksumaksjate arv väheneb, mis tekitab pensionide maksmisel tulevikus suuri probleeme.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu nentis, et investeerimine vanaduspõlve kindlustamisse ei ole lihtne, sest investeerida on võimalik neil, kellel on piisavalt raha. Kahjuks on Eestis väga suurel osal tööealisest elanikkonnast siiski sissetulek, millega saadakse vaid ots otsaga iga kuu kokku. “Ilmselt tuleb tegeleda sellega, mis endale kõige rohkem meeldib ja sobib, ning teha tööd, mida saab ka vanemas eas teha. Kel on vähegi enesedistsipliini, võiks igakuisest sissetulekust mingi summa kõrvale panna ja seda mõistlikult investeerida. Mingi lisa koguneb pensionieaks kindlasti ja on kas või veidi abiks,” selgitas Erki Kilu.

“See, et riiklik pension sellisena ei ole jätkusuutlik, on ilmselge,” märkis akadeemik Anto Raukas. Akadeemik on veendunud, et seda said lubada vaid rikkad riigid ja ega neilegi ei ole see rahvastiku vananedes enam jõukohane.

“Eestlastel oli minevikus nii, et tööjõulised mehed-naised hoolitsesid laste ja vanade eest. Kellel seda võimalust polnud, neid toitis vald. Eks puudusekannatajatele jääb abiraha ka tulevikus. Teistel tõuseb pensioniiga oluliselt ja tööd tuleb rabada pea surmani, sest ega need teine ja kolmas pensionisammas ei ole ka kuigi usaldusväärsed. Neid ju suunatakse aktsiaturgudele, mis võivad kokku kukkuda nagu kaardimajakesed,” rääkis Anto Raukas.

Akadeemiku arvates võivad aktsiaid osta üksnes siseinfot valdavad inimesed, sest ilma informatsioonita aktsiaturgudel ei võida.

“Kõige kindlam on kahtlemata investeerida kinnisvarasse ja maa läheb samuti üha rohkem hinda. Ostke neid. Kellel raha liiga palju üle jääb, võiks osta kulda ja vääriskive, sest nende hind ka ei lange,” soovitas Raukas.

Perefirma Rilson OÜ, kes toodab mööblit nii sise- kui välisturgudele, arendusjuht Riina Rillo avaldas lootust, et küllap areneb meiegi riiklik pensionisüsteem aja nõuetele vastavaks.

“Meil, eestlastel, on olnud ju esiisadest saati kombeks ise oma homse päeva kindlustamisele mõelda, olla säästlik ning langetada kaalutletud ja arukaid investeerimisotsuseid. Seetõttu ei ole meie rahvas õnneks niisuguste kriisi- ja võlaprobleemide sees, nagu on mõned teised, seni muretumalt elanud riigid,” arutles Rillo.

Perefirma arendusjuhi sõnul on ta sarnaselt paljudele eestlastele perega töötanud ja tegutsenud selle nimel, et kindlustada oma tänast ja homset päeva.

“Lisaks muudele valdkondadele oleme alati väga kõrgelt väärtustanud kunsti. Soovitan neil, kellel on vabu vahendeid, mõelda julgemalt kunsti investeerimisele. Seda lihtsat investeerimise viisi on maailmas edukalt kasutatud juba ajast aega. Nüüd jõukohast kunstiteost ostes võite selle tulevikus märkimisväärselt kallimalt realiseerida. Heade kunstiostudega saab kindlustada nii vanaduspõlve kui ka oma laste tulevikku,” kinnitas Riina Rillo.

Firma Virumaa Invest juhatuse liige Olev Rohumäe tõdes, et meil kahjuks ei õpetata koolides, kuidas raha funktsioneerib ja kuidas on võimalik raha enda kasuks tööle panna. Ta soovitas paigutada raha varasse, mis teenib täiendavat vara.

“Üks konservatiivsemaid investeeringuid on osta kinnisvara, mis toob tulu. Selleks võib olla põllumaa, mida saab põllumajanduslikuks otstarbeks välja rentida, see võib olla korter, mida üürida, ja nii edasi,” pakkus Rohumäe.

Ta julgustas inimesi ka aktiivsemalt ettevõtlusse minema. “Kui teete mingit tööd ja teete seda hästi, oleks vahest õigem asutada oma firma ja müüa teenust, mida hästi oskate, siis kontrollite ise raha liikumist ja saate seda mõjutada,” selgitas Rohumäe. Ta toonitas, et eksimusi tuleb ikka ette,  eksivad ju needki, kes juba tegelevad ettevõtlusega.

“Raha paigutamisel on üks kuldne reegel: ei tohi kõiki mune hoida ühes korvis, hajutage riske, aga julgege riskida,” andis Rohumäe nõu. Tema sõnul pole raha maailmast kadunud.

“Puudu on headest ideedest, kui on mõte, siis müüge see, tuleb järgmine, või leidke rahastaja. Mina pensionisamba asemel koguks raha, ostaks tasuva kinnisvara, ja kui varaga seotud tulu katab minu jooksvad kulud, siis on miinimumprogramm täidetud,”  arvas Rohumäe.