Umbes aasta tagasi valminud Sõmeru keskusehoonest on saanud hitt, mida üüritakse mitmesuguste ürituste tarvis välja rekordiliselt tihti.
Sõmeru keskusehoone lööb vastuvõttude rekordeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem jäi Sõmeru Rakvere varju ning enamik olulisi üritusi peeti kas Rakvere teatris või Haljala rahvamajas, siis nüüd on need koondunud Sõmerule.
“Maja on koduseks ja omaseks saanud ja ei kujuta teisiti ettegi. See on tõesti väga hea auraga, kodune, igatpidi õnnestunud lahendus. Mitte ainult meie ei tunne seal end hästi, vaid ka külalised ütlevad seda,” rääkis Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, kellele on uhkes majas giidirollis olemine ja võõrustamine saanud justkui teiseks ametiks.
Sõmerut pole üles leidnud mitte üksnes virulased ja eestimaalased, vaid tullakse ka piiri tagant. Näiteks tänavu juulis külastas keskusehoonet rühm arhitekte Prantsusmaalt. “Olid kellegi saatkonnast kaasa võtnud ja tulid, ajakiri Maja näpus, seda hoonet vaatama. See oli täiesti eksprompt,” meenutas Vassiljev.
Sõmeru keskusehoone tõestab, et ka väikses kohas on võimalik midagi ilusat teha ja seda mõistliku hinnaga.
“Arvestades, et see ei ole päris tavaline maja – siin on põrandaküte, maaküte – ja selle investeeringud on suhteliselt suured. Kui vaadata selle projekti ruutmeetri hinda, on see siiski mõistlik, suurusjärk 14 000 krooni ruutmeeter. Muidugi meil vedas, et ehitusprotsess oli siis, kui turg ei olnud kõige õitsvamal järjel. Samas on positiivne, et ka kurikuulsa Facioga on võimalik selline objekt lõpuni ehitada. See muidugi ei olnud kergete objektide killast, aga samas tänu ja kiitus Faciole, et ta ei jätnud seda pooleli, nii nagu ta mõne teise objektiga on teinud. Ja ehituskvaliteet on täiesti heal tasemel,” kõneles Vassiljev.
Küsimusele, mis on selle hoone õnnestumise saladus, vastas vallavanem järgmist: “Ma ei ütleks, et saladus, aga eeldus oli see, et omal ajal sai korraldatud arhitektuurikonkurss. Ja võidutöö oli väga õnnestunud ja on pärjatud mitme preemiaga. Teiseks oli meil hästi tihe koostöö tellija ja projekteerija vahel. Oluline on, mida tellija tahab ja et ta suudab seda projekteerijale väljendada ja et koostöö jätkub viimse naela seina löömiseni. Tihtilugu tahtis ehitaja midagi muuta ja lihtsamaks teha, näiteks teralist EPO-põrandat, ka ei tahtnud nad kuidagi lakke prusse kinnitada. Siis ei andnud neile projekteerija ega tellija järele ning ehitaja pidi selle ellu viima. Ja lõpuks oli ka ehitajal endal hea meel, et ilus objekt sai valmis.”
Kõige muu kõrval on omaette väärtus ka suurtel klaaspindadel, mis pakuvad kena rahustavat vaadet. “Ka kõige emotsionaalsem koosolek rahuneb seetõttu töiseks ja konstruktiivseks,” märkis Vassiljev.
Akendest avanev vaade lähiajal ilmselt ei muutu, väike muudatus tuleb siis, kui Rakvere-Sõmeru maantee läheb neljarealiseks ja nihkub hoonele pisut lähemale. Ja vaadet võivad rikastada ka mänguväljaku atraktsioonid.
Sõmeru keskusehoone üldkasutatavad ruumid on aasta lõpuni broneeritud. Tänavu suvel kasutati saali ehk veidi hõredamalt, kuid näiteks eelmisel nädalal oli iga päev üritus. “Mõni kolleeg naeris, et peab endale ühe kabineti üürima, sest ei ole mõtet koju minnagi. Sama ütles ka maavanem, et peab end varsti valda sisse kirjutama,” rääkis Peep Vassiljev.
Praegu on suur huvi ka jõulupidusid korraldada. “Meie hoiak on, et pidulikke ametlikke üritusi me võimaldame, aga rahvakeeles süldipidusid, kus ei pruugi korda tagada, me välistame, et maja säilitada ja hoida,” ütles vallavanem. “ Aga kui mõni firma tahab jõuluüritust teha, kus on kontsert ja pokaal veini, siis sellega saame hakkama,” täpsustas vallavanem.
Vallavanema sõnul mõjutavad majas pidevalt toimuvad üritused igapäevaelu küll, sest tihti tuleb ka neist osa võtta ja näiteks väikese sõnavõtuga esineda. Seetõttu nihkub oma päevatöö edasi ja tuleb õhtutundidest lisa võtta. “Aga see ei ole probleemiks – kui on head inimesed majas, siis võib rõõmuga tunni, kaks või kolm kauem tööd teha ja ka nädalavahetustel mõnele toredale üritusele välja tulla,” leidis Peep Vassiljev.
Aga mõtted liiguvad selles majas juba uues suunas ja järgmisel aastal on vallavanema sõnul Sõmeru vallas plaanis välja kuulutada uus arhitektuurikonkurss – Uhtna külakeskuse ehitamiseks.
Valik üritusi Sõmeru keskusehoones
- Juulis käis kaks bussitäit IRLi Tallinna pensionäride ühenduse eakaid hoonet uudistamas.
Samas kuus külastas Sõmerut ka 50 inimest Tallinna planeerimisametist. Poole ekskursiooni pealt öelnud üks proua vallavanemale, et läheb kadedusest siniseks. “Neil endal renoveeriti värskelt maja ja nad tunnistasid, et sellega oli palju möödalaskmisi – siit siis näide, et kingsepp on paljajalu, sest nad ise on ju arhitektid ja planeerijad,” rääkis Vassiljev.
- Väga palju on olnud koolitusi, nt päästeteenistusel, VIROLil, ANDRASel.
- On olnud üleriigilisi üritusi: hiljuti maaraamatukogutöötjate päev, eriolümpial osalejate tunnustamisüritus.
- Maakondlikult: ainetundjate üritus, muinsuskaitse teabepäev, abiturientide karjääripäev, tantsu- ja laulupeoliste tänuüritus, õpetajate foorum, näiteringide päev, maakondlik eakate festival, moldovlaste võõrustamine.
- Aktused ja kontserdid: Mainori kõrgkooli lõpuaktus, Sõmeru lasteaia lõpupidu, kohtumised kirjanikega, vallapäevad, beebide vastuvõtt, kontserdid (Tõnis Mägi, Henry Laks, Koit Toome, Noorkuu, Jüri Aarma ja Diana Klas), Voldemar Kuslapi raamatu presentatsioon ning kontsert, heategevuskontsert Davidi heaks, kohalike naiskooride ja puhkpilliorkestri kontserdid.
-Pidevalt on üleval näitused. Koostöös Rakvere Galeriiga oli hiljuti Jüri Jürna näitus, hea koostöö on loodusloomuuseumiga, kes samuti annab oma ekspositsioone näitusele. Kord kuus toimuvad keskkonnakolmapäevad.
- On olnud ka üks kurb sündmus: viimsele teekonnale saadeti Sõmeru vallavolikogu liige.
MAJA
Sõmeru keskusehoone (1500 ruutmeetrit) = vallavalitsus + raamatukogu + saal + huviringitoad + eakate päevakeskus.
2004. a võitsid arhitektuurikonkursi Ralf Lõoke ja Maarja Kask, kellega liitusid töö käigus ka teised arhitektuuriböroo Salto töötajad: Karli Luik, Kristiina Arusoo ja Margit Argus.
Maja avati pidulikult 3. septembril 2010, täiskoormusega rakendus keskusehoone oktoobrist 2010.
Auhinnad
Konkurss “Aasta puitehitis 2010” – eripreemia puidust fassaadilahenduse eest
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2010
Kultuuripreemia 2010
Keskusehoone märgiti ära Lääne-Viru maakonna konkursil “Aasta tegu 2010”.
* Aasta lõpuks peaks valmima ka film eelmise aasta põnevatest objektidest, mille hulgas on ka Sõmeru keskusehoone.
* Hispaanias Barcelonas toimuva maailma arhitektuurifestivali (WAF) põhiprogrammi pääses tänavu koguni viis eesti arhitektide osalusel kavandatud hoonet, teiste seas ka Sõmeru keskusehoone. Lisaks Põhuteater (samuti arhitektuuribüroo Salto AB), semi-autonoomne klaasseintest leiliruum (Pluss), eksklusiivne Must maja Tallinnas Nõmmel (Martin Aunini – EA Reng) ning Bjarke Ingels Groupi (Taani) ja Allianss Arhitektide ühistöös kavandatav Tallinna uus raehoone.