Sallas võivad möödujad ühe maja õues näha huvitavat pilti: seal seisab hobune, täiesti elusuuruses, kuid valminud inimeste kättetööna õunapuust, sirelist ja rabast toodud kändudest.
Sallas tervitab möödujaid kändudest hobune
6. november 2011, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hobune valmis sellel nädalal Rakke valla keskkonnatöötaja, osavate kätega külamehe Hando Kuntro ja Salla kandist pärit ning paigaga praegu tihedalt seotud kunstniku Piret Smagari kätetööna.
Hando Kuntro sõnul joonistas Piret Smagar kõigepealt hobuse sellisena, nagu see tulema peaks, paberile ja valmis tehti see ühiselt.
Elusuuruse kuju kandekonstruktsioonid on õunapuust ja sirelist. “Sellist materjali oli mul kodus lihtsalt olemas,” põhjendas Kuntro valikut, lisades, et kuju nn keha peab olema tugevast puidust.
Hobuse pealmine osa on aga rabakändudest. “Nendega on tegelikult kogu karkass kaetud, nii et seda pole nähagi,” selgitas Hando Kuntro.
Osavate kätega mehe sõnul on kõik kännud pärit Peetla rabast, kust need said just hobu valmistamise jaoks toodud.
“Hobuse valmistamine võttis aega kolm päeva,” jutustas Kuntro ja ütles, et tegemist oli loomingulise protsessiga: vahepeal tuli käia kuju eemalt vaatamas, materjali sobitada ning see parajaks lõigata ja saagida.
Kuntro sõnul oli hobuse tegemine väga tore ettevõtmine tema enda jaoks ning kunstnik Piret Smagariga on neil tekkinud väga hea töine ja loominguline side.
“Mõistame teineteist sõnadeta, täiesti nii, et üks teeb saba, teine pead ja kuidagi iseenesest mõistame, kuhu midagi juurde panna või mis veel teha on vaja,” kõneles ta.
Kuntro ütles, et hobune tuli välja isegi suursugusem, kui ta lootnud oli, väärika sammuga. Kõrvaltvaatajad juhtisid tähelepanu uhkelt lehvivale sabale. Päris paljud kohalikud inimesed on hobust juba imetlemas käinud ja peavad seda väga vahvaks.
Esimesed “ratsanikud” olid Hando Kuntro seitsmeaastane tütar Kadri ning viieaastane poeg Kustav, sõit sai ka piltidele jäädvustatud ning nendelt on näha, et hobu on tõesti suur.
Suksu kohta käib ka lugu: see on sama hobune, kes kunagi Peetla raba Emumäeks kokku kraapis, sellel ajal kui Kalevipoeg magas.
Hando Kuntro sõnul on tegelikult tegemist suurema projektiga: Emumäele kahele poole teed parklast kuni tornini kavandatakse kultuuriseltside alleed, kuhu peaks tulema kokku umbes kakskümmend kuju, hobu nende hulgas.
“Kuna algatus tuli minu ja Piret Smagari poolt, siis on selge, et esimene tuleb Salla seltsimaja nime kandev, sest me mõlemad oleme seltsimaja arenguga seotud,” rääkis Kuntro, kelle sõnul on mõneti tegemist pilootprojektiga, et inimestel tekiks looduslikest materjalist kujudest parem ettekujutus.
Et see just hobune võiks olla, oli Piret Smagari idee. “Piretile on lapsest saadik hobused meeldinud ning ta tahtis proovida, kuidas see välja tuleb,” ütles Kuntro ning lisas, et valik sobib hästi kokku ka paiga legendidega.
Mõte kultuuriseltside alleest tekkis Hando Kuntrol ja Piret Smagaril siis, kui augustis toimusid esimesed Rakke valla mõttetalgud.
“Idee on kaasata kõiki seltse, MTÜsid ja kultuuriringe midagi ühiselt tegema. Mõte on paigaldada iga seltsi loodud kuju koos vastava infotahvliga Emumäele. Kuju võiks olla kas loom, lind, pink, tool, tegelane meie mütoloogiast, folkloorist,” rääkis Kuntro.
Kuntro sõnul on tänaseks idee edasi arenenud ja seltsidelt tulnud palju positiivset tagasisidet. Näiteks Emumäe jooksu korraldamisega tegelev MTÜ Emumäe näeks oma seltsi kujuna kepikõndijat, peatselt 25. sünnipäeva tähistav Rakke segatantsurühm Agatantsulust aga kahte tantsivat kändu.
Kogu allee tahetakse valmis saada järgmiseks sügiseks, kui tähistatakse Emumäe vaatetorni valmimise 15. aastapäeva.
Piret Smagar ja Hando Kuntro on teinud projekti, milles on muu hulgas joonistel ka näha, kuidas kujud võiksid paikneda, millised umbkaudu olla ning kui palju idee teoks saamine võiks maksma minna, ja esitavad selle Rakke vallavalitsusele.
Vald peab otsustama, kas idee heaks kiita ja millised on rahastusvõimalused.
Rakke vallavanem Andrus Blok ütles, et kultuuriseltside allee loomisest Emumäele on juttu olnud, seda nii suurematel aruteludel kui idee algatajatega.
Bloki sõnul on praegu veel keeruline öelda, kas allee Emumäele tuleb, kuid kindlasti väärib mõte arutamist ja kaalumist.
“See, kui rahvas midagi ühiselt teeb, on igati kiiduväärne, samuti on Emumägi valla jaoks tähtis turismipiirkond, kuhu igal aastal võiks tulla midagi uut ja huvitavat,” rääkis Blok.
Tema sõnul on aga kõigepealt vaja jõuda selgusele, kui ühtsed oleksid seltsid kaasa lööma, palju projekt maksma läheks ning mitmes teises küsimuses. “Lõplik otsustamine on volikogu pädevuses,” märkis Andrus Blok.