Tudengid uurisid Simuna kiriku altariseina hingeelu

Kristi Ehrlich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signe Vahur (vasakul) kogub kokku kõik värvifragmendid, et neid hiljem laboris analüüsida.
Signe Vahur (vasakul) kogub kokku kõik värvifragmendid, et neid hiljem laboris analüüsida. Foto: Kasper Mäe

Eesti kunstiakadeemia teadurid, tudengid ja nende koostööpartnerid pühendasid läinud nädalal neli päeva puunikerdaja Christian Ackermanni töökojas 1684. aastal valminud Simuna altariseina uurimisele ja skulptuuride 3D-mudeldamisele.

Simuna kiriku altarisein on Eesti barokiajastu meistri üks varasemaid säilinud töid ja väga põhjalikult uuriti seda nüüd esimest korda 334 aasta jooksul. Workshop’ina korraldatud uuringute tarvis püsitati kirikusse tellingud ja toodi skulptuurid alla. Eesti kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiop ütles, et selline samm on tähelepanuväärne, sest altariskulptuure üldjuhul lähivaates ei näe.

“Kõiki Ackermanni töid, Simuna kaasa arvatud, on aja jooksul muudetud, ümber ehitatud, üle värvitud. Värvigamma, mida praegu näeme, pärineb 20. sajandi teisest poolest. Ja selle all on veel kolm ülemaalingu kihti, Ackermanni kiht on kõige all,” kõneles professor.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles