Liiklus algab vastutusest ja korralikust lastetoast

Tiia Kirss. Foto: Erakogu

Viimasel ajal on palju juttu olnud liiklusest. Arutatud on teemat nii ja naa ... Politsei saab teatud tüüpi rikkumiste puhul nüüd kohe trahvikviitungi kätte ulatada, trahvi piirmääru suurendatakse, politseinikke suunatakse rohkem teedele. Kuid kas need meetmed on ka tõhusad ja mõjutavad inimesi liikluses korralikumad ja tähelepanelikumad olema? Kas trahvikviitungi väljakirjutamine on alati parim olukorra lahendus?

Mõnele inimesele võib olla meeldejäävam ja motiveerivam hoopis politseiniku manitsus ja hoiatus. Paljud inimesed siiski kardavad politseid, ja kui nad patrulli tee ääres näevad, tuleb neile kohe meelde ka lubatud piirkiirus või lähevad peitu telefonid. Vastu sõitjatele vilgutatakse sageli tulesid, et politsei on põõsas. Tulede vilgutamisega arvatakse tehtavat heategu, kuid kas see ikka on nii? Vastutulija, kes ületab tunduvalt lubatud piirkiirust või on alkoholijoobes, võib olla potentsiaalne mõrvar, kes mingil hetkel võib põhjustada avarii, kannatajaks sageli teised liiklejad.

Politsei menetleb rikkumisi ja kohus otsustab karistuse üle. Aga kui leebeid karistusi meil paljudel juhtudel raskete ja teiste elu liikluses ohtu seadnud inimestele määratakse! Vot see on tõesti imekspandav.