Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/05/11389986t1hd9be.jpg)
Viimasel ajal on palju juttu olnud liiklusest. Arutatud on teemat nii ja naa ... Politsei saab teatud tüüpi rikkumiste puhul nüüd kohe trahvikviitungi kätte ulatada, trahvi piirmääru suurendatakse, politseinikke suunatakse rohkem teedele. Kuid kas need meetmed on ka tõhusad ja mõjutavad inimesi liikluses korralikumad ja tähelepanelikumad olema? Kas trahvikviitungi väljakirjutamine on alati parim olukorra lahendus?
Mõnele inimesele võib olla meeldejäävam ja motiveerivam hoopis politseiniku manitsus ja hoiatus. Paljud inimesed siiski kardavad politseid, ja kui nad patrulli tee ääres näevad, tuleb neile kohe meelde ka lubatud piirkiirus või lähevad peitu telefonid. Vastu sõitjatele vilgutatakse sageli tulesid, et politsei on põõsas. Tulede vilgutamisega arvatakse tehtavat heategu, kuid kas see ikka on nii? Vastutulija, kes ületab tunduvalt lubatud piirkiirust või on alkoholijoobes, võib olla potentsiaalne mõrvar, kes mingil hetkel võib põhjustada avarii, kannatajaks sageli teised liiklejad.