Pühapäeval on isadepäev. Seekord kutsub RMK kõiki haarama isal, miks mitte ka vanaisal näpust, et minna kogu perega isadepäeva matkale. Et tänavune aasta on nimetatud metsaaastaks, on sihiks puid ja metsa tutvustavad RMK õpperajad ning Sagadi metsamuuseum.
Just spetsiaalselt isadepäeva puhul on Sagadi metsamuuseum eeloleval pühapäeval kella 10-16 avatud.
Põlisilmelist metsa, kus on palju suuri puid ning muu hulgas ka mahalangenud ja murdunud puuhiiglasi, saab vaadelda Oandu metsarajal (pikkus 4,7 kilomeetrit).
RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik märkis, et sealsetel puudel on hulgaliselt näha metsloomade – ilveste, metssigade ja põtrade tegutsemisjälgi.
Iseäranis agaraks on viimastel päevadel aga läinud koprad, kes hoolega vett paisutavad ja talveks oksi veekogu põhja veavad. Kobraste meistritööd saab kaema minna kilomeetripikkusele Koprarajale.
Mõlemat retke võiks alustada Oandu looduskeskuse juurest, kuhu saab parkida auto ning mille kõrval asuvast küünist on võimalik võtta omale teejuhiseks rajakaarte. Just isadepäeva puhul on pühapäeval valgel ajal avatud erinevaid metsatöid eksponeerivad käbitare ja küün. Neis saab kaeda, kuidas endistel aegadel metsatööd tehti, kuidas vanasti käbisid varuti, lüditi ja tuulati jms, samuti on võimalik oma teadmisi kodumaiste puude tundmises proovile panna.
Kui keegi nüüd umbusklikult küsib, kuidas lehtpuid raagus metsas ära tunda, siis vastuseks neile soovitab Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus kiigata puu alla. Kuniks lumi maad ei kata, saab lehti spikrina kasutada. Ka puude raagus võrsed on liigiti vägagi eriilmelised. Piisab neid vaid võrdlemiseks korra kõrvutada ning on selge, et ükski oks ei sarnane teisega nagu kaks tilka vett. Isegi sarnaste liikide, näiteks arukase ja sookase võrsed pole täiesti ühtmoodi.