Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse äsja valminud uurimuse kohaselt toetavad Eesti elanikud lähedasi ja sõpru sagedamini tagastamatu abi korras, kui laenavad neile raha. Uurimusest selgus ka, et Eestis toetavad rahaliselt pigem vanad noori kui vastupidi.
2011. aasta sügisel läbi viidud uurimuse tulemuste kohaselt on viimase aasta jooksul oma pere liikmeid rahaliselt aidanud 54% elanikest, lähedastele laenas raha aga vaid 28%. Kõige enam tagastamatut abi said täisealised lapsed, keda toetas 31% elanikest; vanemad, keda toetas 14% ja sugulased, kellest said tuge 12%.
Noored saavad vanematelt sagedamini nii laenu kui ka tagastamatut rahalist abi kui vastupidi. “Nii nagu vanem põlvkond lähedastelt ei laena, vajavad nad harvem ka nooremate pereliikmete tagastamatut rahalist abi. Kui 16-29-aastastest noortest sai viimase aasta jooksul kelleltki tagastamatut rahalist toetust 68%, 30-49 a. vanustest 32%, siis vanuse kasvades väheneb toetuse saamise osakaal üha. Üle 65 aasta vanustest inimestest on lähedastelt toetust saanud vaid 23%,” märkis teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.
Märkimisväärne on ka see, et kui teiste lähedaste toetamist mõjutab oluliselt toetaja sissetulek, siis täisealisi abi vajavaid lapsi püüavad aidata ka madala sissetulekuga pered – kui kuni 500-eurose kuusissetulekuga inimestest on vanemaid toetanud 6%, siis täisealisi lapsi on neist aidanud kuni 41%.
Vanemad inimesed saavad reeglina hakkama ilma lähedastelt laenu küsimata, 50-64-aastaste hulgas oli laenusaajaid 10%, üle 65-aastaste hulgas aga vaid 4%. Tagastamatut toetust said pigem töötud (59%) ning pensionärid, kodused, õpilased ja mittetöötavad üliõpilased (42%), töötavatest elanikest sai toetusi kolmandik (33%).
Pereliikmetelt või sõpradelt laenuks saadud rahasummad olid suhteliselt väikesed. Sagedamini jäi summa aastas alla 100 euro (41% laenu saanutest) või 100-500 euro vahele (32%). Pereliikmetele või sõpradele aasta jooksul antud laenu summa jäi 36% laenu andnutest 100 euro piiresse ja 38% 100-500 euro vahele.
Saadud tagastamatu rahalise abi summad olid mõnevõrra suuremad: 43% toetust saanud elanikest märkis, et toetussumma aastas jäi 100-500 euro vahele, 24% sai toetust alla 100 euro, 15% 501-1000 euro ja 12% rohkem kui 1000 eurot. Enam kui pooltel rahalist abi andnud elanikel (63%) jäi aastane toetussumma 500 euro piiresse. Enamasti toetati lähedasi aastas summaga, mis jäi 100-500 euro vahele (39% aitajatest) või alla 100 euro(24% aitajatest).
Teabekeskus viis uurimuse koostöös Eesti Konjunktuuriinistituudiga läbi 2011. aasta oktoobris telefoni teel. Küsimustele vastas kokku 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku.