Inimesed võitlevad Võsu komando eest

Võsu pritsimehed Annikvere juustutsehhi kustutamisel 2009. aastal. Foto: Arvet Mägi

Vihula vallas koguti päästeteenistuse Võsu komando toetuseks ligi 700 allkirja, mis eelmise nädala reedel siseministrile üle anti.

Vihula vallavolikogu liige, Võsu alevikuvanem Eha Sirelbu ütles, et Võsul on üle tuhande maja. Neist enamik on väga lähestikku ja näiteks nn Rannapiigade rajoonis on suvila suvila küljes kinni. “Meie jaoks on see täielik katastroof,” iseloomustas Sirelbu olukorda, mis tekib siis, kui Võsu komando suletakse.

Võsu komando sulgemisplaaniga seoses saatsid siseministeeriumisse märgukirja ka Vihula vallavõimud. Sirelbu andmetel vastati ministeeriumist, et otsust pole veel tehtud, ja kui see tehakse, siis antakse omavalitsusse teada.
Võsu komando sulgemise vastu sõdivad ka päästjad. Kunda komando pealik Heldur Lahne on varem öelnud, et Võsu kant jääb Kundale kaugeks ja tsemendilinna pritsimehed soovivad Võsu kolleegide jätkamist.

Eesti päästealatöötajate ametiühingu Ida regiooni peausaldusisik Aivar Lepp, kes töötab päästeteenistuse operatiivkorrapidajana, rääkis, et Vihula vald on mobiilside intensiivsuse uuringute järgi teine suvituspiirkond Eestis, kus rahvaarv tõuseb kordi üle 5000. See arv oli päästeameti üheks kriteeriumiks järgmise aasta märtsist suletavate komandode valimisel.

Suvituskohtade pingereas järgneb Vihulale Kuusalu vald, mis osaliselt kuulub ka Võsu komando reageerimispiirkonda.
Lepa sõnul on Vihula vallast 72 protsenti metsaga kaetud ja seni ei ole seal suuremat õnnetust juhtunud just tänu Võsu pritsimeestele, kes on õigel ajal tulele jaole saanud.

Vihula vallas on veel kaks kooli, Lahemaa rahvuspark, kolm kultuuriväärtusega mõisat, kolm sadamat ja 36 majutusasutust, nende seas kolm hotelli.

Mitmel pool Vihula vallas korraldatakse massiüritusi. Näiteks tõi Lepp Viru Folgi Käsmus. Lastelaagrid on Käsmus, Võsul, Toolsel, Karepal ja Tammispeal.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, kes samuti saatis Võsu komandoga seoses siseministeeriumile märgukirja, on varem viidanud, et Vihula vallas puhkab palju välisriikide kodanikke.

Mullu räsis Lääne-Virumaad neli tormi. Kui Võsu komando suletakse, siis jääb vallarahvas abita, sest teised komandod on seotud oma piirkonnas tormikahjude kõrvaldamisega.

Lepp küsis, kes võtab vastutuse, kui Võsu komando suletakse ja seal midagi juhtub – kas siseminister, päästeameti peadirektor või keegi kolmas? Päästeametist saadetud vastuses öeldakse, et komando sulgemisotsuse käskkirjale kirjutab alla peadirektor.

Üks päästeameti kriteeriume komandode sulgemisel on tagada võimalikult suurele hulgale elanikele elupäästevõimekuse saadavus 15 minuti jooksul. Lepa sõnul jõuab esimene komando Loksalt Võsule umbes 20 minutiga. Teised komandod aga mitte kiiremini kui 35 minutiga.

Lepa ütlust mööda soovib riik anda osa päästeteenusest vabatahtlike osutada, kuid Võsu komando väljasõidupiirkonnas ei ole ühtegi vabatahtlikku komandot.

Vihula vallavolikogu esimees Vello Väinsalu on varem öelnud, et seoses väikese tööhõivega piirkonnas on ebatõenäoline, et vallas hakkaksid tegutsema priitahtlikud pritsimehed.

Päästjad näevad probleemi lahendust selles, et Vihula vallas saaks päästeameti soovitud elupäästevõimekust tõsta koduvalvega.

Võsu komandos on valves kaks inimest ja koduvalves olev pritsimees jõuab neile sündmuskohale järele viis minutit hiljem. Selle ajaga on kaks meest jõudnud teha vajalikud ettevalmistused ja kolmekesi on suitsusukeldumine juba võimalik.