Turvavööta kuulsus

Tarmo Tammiste. Foto: Arvet Mägi

Turvavööga seotud patente on väljastatud peaaegu sama kaua, kui on olemas auto.

Alles 1930ndatel hakkasid Ameerika arstid esimesena soovitama turvavööde paigaldamist autodele ning seda eelkõige elu ja tervise säästmise eesmärgil

1949. aastal varustas esimesena autod turvavöödega Nash Motors, kuid aasta pärast sellest loobuti, ja nii kummaline kui see ka pole – turvalisus ei müünud. Kolmepunktiturvavöö, mis projekteeriti lennukivöö eeskujul ja on kasutusel tänapäeval, patenteeriti 1951. aastal. Esimene riik, kes kohustas autosõitjaid seadusega turvavööd sõidu ajal kasutama, oli Austraalia (1971), ning kaks aastat hiljem kehtestati vastav nõue ka Eestis.

Liiklusseadus sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Tundub ühelt poolt vaid lakooniline seadusandja tahe, samas kätkeb see nõue endas palju rohkemat kui vaid piirata või korralda meie elu. Selle lihtsa vöörihma efekt seisneb selles, et ta hoiab inimest autoistmel kinni: auto uppisõidul ei kuku vöötatu autost välja ning laupkokkupõrke korral ei lenda esiaknasse.

Ka väikesel kiirusel kokkupõrkel on inimkehale mõjuvad jõud väga suured, mistõttu tuleb turvavarustust kasutada sõltumata sellest, kas ees on pikk või lühike reis.

Katsetustega on kindlaks tehtud, et laupkokkupõrke korral garanteerib turvavöö linnakiirusel sõitvas autos autosolijale elu. Et kokkupõrke hetkel mõjub inimesele jõud, mille umbkaudne suurus võrdub tema kehakaalu ja kiiruse korrutisega, siis kaaluks täiskasvanu kokkupõrke hetkel kiiruse 50 km/h juures umbes 4 tonni.

Selle nädala alguses juhtus Virumaal kaks ränka liiklusõnnetust, milles hukkus kaks inimest. 7. novembril kella 2.22 paiku sõitis Vaivara vallas Tallinna-Narva maantee 199. kilomeetril teelt välja sõiduauto Volkswagen Passat ja rullus üle katuse. Kinnitamata turvavööga juht paiskus sõidukist välja ning hukkus sündmuskohal. Sama päeva õhtul kella 18.15 ajal juhtus järgmine raske liiklusõnnetus Maidla vallas Lüganuse-Oandu-Tudu maantee 6. kilomeetril, kus sõiduauto Opel Vectra juht ei tulnud toime sõiduki juhtimisega ning sõitis teelt välja vastu puud. Turvavööga kinnitamata juht hukkus samuti sündmuskohal.

Turvavöö on lihtsaim ja odavaim vahend õnnetuse korral vigastuste minimeerimiseks või vältimiseks. Tõenäoliselt oleks eelnimetatud juhid pääsenud turvavööd kasutades raskest tagajärjest. Kahjuks seda ei mõisteta ning alles pärast traagilisi sündmusi muudetakse mõneks ajaks oma harjumusi. Tänavu mais TNS Emori korraldatud uuringust selgus, et 95% inimestest kinnitab roolis olles turvavöö, mis on väga positiivne. Samas põhjendasid need, kes seda ei tee, et turvavöö on ebamugav (27% vastanutest) või tegemist pole harjumusega (38%). Aga kas ebamugavus või harjumatus kaalub üles meie endi elu ja tervise? Muidugi kui võrrelda uuringu tulemusi 2002. aastast pärit andmetega, mille järgi oli turvavöö kasutajaid alla 65%, on olukord oluliselt paranenud.

Pöördun teie poole kui lapsevanem, perekonnaliige ja kaaskodanik. Hoolige endast ja enda lähedastest ning kinnitage turvavöö. Teie ümber on väga palju inimesi, kes teist hoolivad ja ootavad teid õhtul koju. Rooma filosoof ja riigimees Cicero on öelnud, et elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene. Püüdkem siis saavutada enamat kui mälestust turvavööta sõitnud kuulsusest.

Turvalist liiklemist meile kõigile!