Jõgede veetase kipub madalaks jääma

Porkuni järv. Foto: Arvet Mägi

Paljude veekogude veetase viimasel ajal langeb ning on jäänud keskmisest madalamaks, näiteks napib vett Avijões ja Põltsamaa jões, põhjuseks on soe ja sademetevaene sügis. Porkuni järves seevastu on olukord paljude eelmiste aastatega võrreldes hea.

Venevere seltsimaja juhataja Kaarel Šestakov ütles, et Avijõe veetase on madal ning selleks, et kalad liikuma pääseksid ning vee vähenemine neile kahju ei põhjustaks, on paisult lauad eest ära võetud.

Kuigi paisjärvede veeseisu saab reguleerida, on vesi ka seal alanenud, kuna on tulnud tegutseda Avijõe huvides. Šestakovi sõnul hakkas veetase jões langema juba suvel ning sademete rohkuse üle seal piirkonnas kurta ei saa.

Rakke vallas tegutseva Aali ajaviitetalu peremees Kaur Salus tõdes, et Põltsamaa jõe veetase on normaalsest tunduvalt allpool. “Päris pikka aega juba,” lausus Salus.

Porkuni elanik Ain Aasa rääkis, et Porkuni järvede veetase ei ole küll päris maksimumis, kuid on siiski üsna vähe kahanenud ning vähemalt hetkel ei ole muretsemiseks põhjust. Maksimaalsega võrreldes on langus umbes 20-30 sentimeetrit.

Kui Porkuni järv on mõnel aastal päris ära kuivanud ja veetase suvel langema hakanud, siis see suvi on olnud erandlik. “Siinkandis tulid suured paduvihmad ning veetase isegi tõusis,” ütles Aasa.

Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja Ilmar Tupits tõdes, et veetase jõgedes on probleem ja oma mõju on avaldanud soe suvi. “Kuni jaanipäevani veetase tõusis,” rääkis Tupits, “nüüd on see aga pidevalt langenud.” Ilmar Tupits nentis, et oktoobri lõpus oli Peipsi järves vett niivõrd vähe, et rooniiduki kasutamine valmistas probleeme.

Tartu ülikooli geograafiaosakonna õppejõud ja Eesti Veeühingu esimees Arvo Järvet rääkis, et veetase paljudes veekogudes on tänavu tõesti suhteliselt madal ja võrreldav põuase 2006. aastaga.

Järveti sõnul olid jõed-järved aastatel 2008-2010 oluliselt veerohkemad.

“Põltsamaa ja Avijõe alguslõikudel Pandivere kõrgustikul on vett alla keskmise,” ütles Järvet, lisades, et veetase on langenud oluliselt ka näiteks Valge-, Kunda ja Loobu jões.

Samas kinnitas ta, et midagi katastroofilist lahti ei ole, vett praegu siiski on. On ju olnud olukordi, kui madalamate ja väiksema veehulgaga jõgede sängid on päris ära kuivanud. Samuti rõhutas teadlane, et veetaset mõjutavadki looduslikud ja ilmaolud, mis muutuvad, ning  veehulk on aastati ja periooditi erinev.

“Tänavuse suve lõpp ja sügis on olnud eelmiste aastatega võrreldes oluliselt sademetevaesem,” selgitas Arvo Järvet. Samal ajal on sademete hulk Eestis olnud üsna ebaühtlane.

“Peipsi järves on veetase küll langenud, kuid seal on alanemine olnud siiski suhteliselt väike,” rääkis Järvet. Sama käib ka Võrtsjärve ja Emajõe kohta.

Ja kui praegune olukord jätkub ning sademeid tuleb kasinalt talveni välja, siis vee hulk kindlasti oluliselt väheneb.

Suuremaks probleemiks nimetas Järvet seda, et kui veekogud jäävad väga madalaks, külmuvad need talvel põhjani ning see on juba kaladele ohtlik. Tühjaks võivad jääda ka kaevud koduõuedes.