Matemaatikaõpetajad soovivad tundidesse loovust

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

11. ja 12. novembril kogunesid matemaatikaõpetajad üle Eesti Rakverre, et 38. vabariiklikel matemaatikaõpetajate päevadel vahetada kogemusi ja omandada uusi õppemeetodeid.

Õpetajate kahepäevase kokkusaamise arutelu keskpunktis oli õpilaste loovuse arendamine ja matemaatika rakendamine igapäevaelu probleemide lahendamise teenistusse. Kohtumise kesksed teemad olid uus õppekava, riigieksami korralduse muudatus, PISA uuring 2012. aastal ning loomulikult ka matemaatikaõpetajate igapäevatöö.

TÜ matemaatika-informaatika teaduskonna lektori Katrin Koka sõnul tutvustati ettekannete käigus praegu veel vähe levinud õppemeetodeid, mille abil on võimalik õpilasi matemaatikatundides rohkem kaasata ja nende initsiatiivi arendada. On ju riiklikus õppekavas tähtsal kohal loovus, õppeainete lõimumine ja ka asjaolu, et matemaatika õppimine valmistaks rõõmu.

“Me kõik teeme iga päev arvutusi nii ostude planeerimisel kui eurode ümberarvutamisel tuttavatesse kroonidesse. Ka ei oleks meil olemas ühtki elektroonilist suhtlusvahendit, mobiiltelefoni, arvutit, kui meil poleks matemaatikat. Puutume sellega igal sammul kokku, ise seda peaaegu märkamata, sellepärast on oluline läheneda matemaatika õppimisele kuiva tuupimise asemel loovalt ning kaasata õppeprotsessi elulisi situatsioone. Mitte õppida ära valemeid, vaid küsida – miks?” selgitas Kokk.

Üheks heaks loova lähenemise võimaluseks on Koka sõnul mitmesuguste mänguliste lahenduste leidmine, näiteks Sudokude rakendamine matemaatika teenistusse. “Lihtsalt arvulise lahenduse asemel tuleks kasutada lahenduse sõnastamist, selle üle arutlemist,” soovitas ta. Peale klassiruumis peetavate tundide tuleks matemaatika õppega liikuda võimalusel ka õue ning käsitleda matemaatilisi teemasid õuesõppe käigus. Anda õpilastele võimalus otsida matemaatikat elust enesest.

“Huvitav oli kuulata noori esinejaid, kes tutvustasid oma vast valminud teadustöid, mille info nüüd õpetajateni jõudis, sest kuigi ülikoolides tehakse palju, ei jõua see info väga sageli õpetajateni,” kirjeldas Kokk ürituse kordaminekuid.

Katrin Koka ütlusel keskendub järgmise aasta matemaatilise rõhuga PISA võrdlusuuring samuti loovatele ülesannetele, lisaks on suund abstraktselt elulisele.

Juttu tehti ka üldistest hariduspoliitilistest küsimustest haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Piret Sapi eestvedamisel ning matemaatika riigieksami olevikust ja tulevikust. Keskenduti eelkõige sellele, kuidas kogemustele toetudes edukalt edasi minna ja uurida õpilastelt, eelkõige abiturientidelt endilt, mida nemad matemaatika riigieksamist ootavad.

Üritusel esinenud Tallinna ülikooli õppejõud Madis Lepik kõneles oma ettekandes kitsa ja laia matemaatika rakendamisest üldhariduskoolides. Teisisõnu tuleks matemaatikat õpetada vastavalt õpilaste võimetele, et võimekamad või matemaatikast enam huvitatud õpilased saaksid ainega sügavuti minna, samas jääks võimalus tavatasemel õppeks. Ka on Lepiku meelest oluline suunata õpilasi, et saadaks üle sagedasest matemaatika suhtes tuntavast vastuseisust. Lisaks innustaks loov lähenemine õpetajaid leidma oma aines uusi vaatenurki ja avastama koos õpilastega.

Kahepäevasest matemaatikaõpetajate kokkutulekust võttis osa 177 inimest. Erilist kiitust jagas Katrin Kokk Rakvere reaalgümnaasiumile ja Rakvere gümnaasiumile, kus sai ettekandeid kuulata ja olid avatud töötoad. “Väga meeldiv oli saada sooja vastuvõtu osaliseks. Mõlemad koolid on väga omanäolised, hea meel oli ka õpilastervitustest, see näitas, et koolides on heal tasemel isetegevus ja tugevad traditsioonid,” kiitis Kokk koole.

Ürituse korraldasid Tartu ülikooli matemaatika-informaatika teaduskonna koolimatemaatika keskus koostöös Eesti Matemaatika Seltsi ja Lääne-Viru matemaatikaõpetajatega.