Nädala kaja: Eurotähesõjad

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Risto Kukk
Risto Kukk Foto: Meelis Meilbaum

Euroopa föderatsiooni moodustamise idee toob vägisi silme ette “Tähesõdade” filmisaaga. “Nähtamatu oht”. “Impeerium annab vastulöögi”. Need kõlavad ju samamoodi nagu eurokriis, mitme kiirusega Euroopa ning siis pidev puude ja maade jagamine ning lõppematu suhete klattimine Ameerika ühendriikide, Venemaa, Hiina ja Araabia Liigaga.

Mind paneb imestama, miks pole föderatsiooni idee ja tõsise eurokriisi teemal Eesti ajakirjanduses põhjalikumat juttu ega analüüsi tehtud. Netiväljaannetes on vaid üksikuid uudisnuppe. Tõsi küll, peaminister Ansip ja president Ilves võtsid kriisi teemal sõna. Nad kiitsid oma avaldustes küll mitmekiiruselise Euroopa ideed, kuid jätsid sellega seonduva Euroopa föderatsiooni koos selle ühtse juhtimise teemaga oma jutust välja. On see ju tegelikult täiesti vastupidine sõnumile, mis läkitati meile Euroopa Liiduga liitudes rahvusriikide autonoomia säilimisest.

Üks oluline maine teema ka siia vahele. Nimelt arutas europarlament ühtsete kutsestandardite  kehtestamist, et soodustada spetsialistide lihtsamat töölesaamist ükskõik millises euroliidu riigis. Siis lähevad meilt siit lisaks arstidele teised spetsialistid suuremate hordidena ju samuti, kui hõlpsamini pääseb.

Arstiteema kerkis üles ka täiesti hirmutaval kujul: enamik soomlastest elab piirkondades, kus arstile pääsemine võtab aega rohkem kui kaks nädalat, kirjutas ajaleht Helsinki Times.

“Soome arstikeskustesse on vaja veel umbes tuhandet tohtrit juurde, kui arste ei taheta tööga täiesti üle koormata,” hoiatas Helsingi ja Uusimaa haiglaringkonna juht Aki Lindén. Seda lugedes mõtlesin, et ei tasu imestada, kui varsti tuleb taas mõne välismaale tööle mineva Lääne-Virumaa arsti lahkumine leheveergudel jutuks võtta.

Kolmapäeva õhtul õnnestus ka selle reisi muusikaelamus kätte saada, kui käisin Strasbourgi   suurepärase heliga klubis La Laiterie kuulamas briti progressiivse roki bändi Arena. Eestisse kahjuks nende hiljuti ilmunud album ning tuur ei jõudnud.

Arena puhul on tegu sellise tasemega progeroki uuendajate ja arendajatega, kelle on omaks võtnud sageli uuema generatsiooni progebändide suhtes ülimalt kriitilised Yesi peal üleskasvand hallipäised rokipeerud. Laval on tõepoolest virtuooslikud muusikud, kelle instrumendikäsitsus jätab kohati suu lahti ning peenekoelised ja vaheldusrikkad kompositsioonid haaravad kuulajad endaga kaasa. Kohati võiks Arena muusikat ka kosmiliseks nimetada.

Ja mis saab kriisi tingimustes Euroopa Liidu kosmoseprogrammist, seda ei oska keegi vist samuti prognoosida. Aga Venemaa Raudteede president Vladimir Jakunin sõidutas 13 Eesti koolilast universumi väravale ehk Baikonuri kosmodroomile raketi starti vaatama. Õpilaste hulgas olid Pärnu vene gümnaasiumi ja Kiltsi põhikooli õpilased.

Selline kosmiline, pisukese ulmelise alatooniga see nädal oli. Ja muide, europarlamendi istungite saal Strasbourgis on väljast vaades asjakohaselt samuti ümmargune, nagu mõni taevakeha.

Tagasi üles