Ka kortermaja õu võib olla kaunis

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljastaja Marge Gross ei tahtnud kortermaja ette kõrgpeenart rajades kasutada betooni, vaid toimetas kohale suured maakivid, mille otsas armastavad maja lapsed ronida. Tasapisi on tekkinud ka oma ökosüsteem: lilledelt varisevad seemned on toiduks lindudele, õitsvad taimed meelitavad liblikaid ja mesilasi.
Haljastaja Marge Gross ei tahtnud kortermaja ette kõrgpeenart rajades kasutada betooni, vaid toimetas kohale suured maakivid, mille otsas armastavad maja lapsed ronida. Tasapisi on tekkinud ka oma ökosüsteem: lilledelt varisevad seemned on toiduks lindudele, õitsvad taimed meelitavad liblikaid ja mesilasi. Foto: Meelis Meilbaum

Alguses oli muru. Põua käes kõrbenud. Siis tekkisid kraavid, mullakuhilad, kivihunnikud ja segadus, mis vormus aedniku oskusliku käe all nädalatega imeliseks oaasiks keset kortermajade rajooni asfaldi- ja betoonikõrbe.

Juhtus nii, et Rakveres Kungla tänaval võeti ette maja number viis põhjalik uuendus. Parkla laienduse käigus tuli eemaldada kaks vahtrat ja linnavalitsus nõudis, et kuus lehtpuud asemele istutataks. Ühistu otsustas, et kui juba nii suur töö maja kallal tehtud, tuleks viiekorruselise kodu ümbrusesse rajada ilus haljastus. Pealegi oli aastatega kogunenud puhverraha.

Korteriühistu juhatuse liige Larissa Vagel võttis ühendust haljastaja Marge Grossiga ja ütles talle, et tehku Rakvere ilusaim haljastus, ja andis asjatundjale täiesti vabad käed. Ning Marge Gross tegigi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles