Vene laste õpetaja: eesti koolide õpetajad pole veel valmis vene emakeelega lapsi õpetama ega vajalikul määral toetama

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tapa lasteaia Vikerkaar juht Lii Jairus pälvis aasta õppeasutuse juhi tiitli keelekümbluse eduka korraldamise eest.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Riigikogu arutas neljapäeval venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Mida arvavad sellest õpetajad, kes tegelevad iga päev vene keelt kõnelevate lastega?

Tapa lasteaia Vikerkaar juht Lii Jairus pälvis eelmise aasta oktoobris aasta õppeasutuse juhi tiitli keelekümbluse korraldamise eest. Jairusel on erakordne võimalus juhtida lasteaeda, mis lähtuvalt oma asukohast Tapal on nii vene- kui ka eestikeelne. Tema eestvedamisel liitus Vikerkaar 2013. aastal kahesuunalise keelekümblusega ja esimene rühm tegutseb lasteaias teist aastat. Neljaaastased mudilased õpivad pool päeva vene keeles ja teise poole eesti keeles vastavast rahvusest õpetajaga.

Juba saab teha ka esimesi järeldusi. Ehkki alguses oli hirme, kinnitab lasteaia juhataja praegu, et lapsed saavad kenasti hakkama.

Lii Jairuse sõnul ei kujuta ta ette, et vene keelt rääkiv laps läheks kohe üle eestikeelsele õppele. "See nõuab väga suurt ettevalmistust ja eeltööd. On lapsi, kes saavad teise keelega kenasti hakkama, kuid on neid, kelle elu võidakse sellega ära rikkuda," rääkis Jairus.

Tema hinnangul on suure vene kogukonnaga paigas vajalik nii venekeelse lasteaia kui ka kooli olemasolu. "Oleme seda meelt, et peame venekeelsete lastega seni tööd tegema, kuni on vanemaid, kes soovivad oma lapse panna vene kooli," sõnas Jairus.

Tapa lasteaia Pisipõnn juhataja Tea Välk ütles, et kuna nende haridusasutuse õppekeel on eesti keel, jätkavad nende mudilased üldiselt kooliteed eesti koolis.

Tema sõnutsi õpib vene laps eesti keelest aru saama esimesel poolaastal, kõnelemine tuleb aasta jooksul, kuid palju oleneb loomulikult ka lapsest.

Tea Välk ütles, et ta ei usu, et üleminek venekeelselt hariduselt eestikeelsele tuleb lihtne ja kulgeb normaalses tempos. "See saab nii toimuda nende vanemate puhul, kel on endal sügav sisemine motivatsioon. Nemad aitavad kaasa ja jõuavad soovitud tulemusele. See ei aita, kui kuskil keegi määrab midagi, inimesed tahavad ise otsustada, kas nende laps õpib eesti- või venekeelses koolis," rääkis Välk.

Tapa vene põhikooli direktor Naima Sild ütles, et tema suhtub asjasse positiivselt, eestikeelsele õppele peaks üle mindama veelgi aktiivsemalt ja kiiremini. Sellega tullakse Eestis toime ikka keelekümbluse kaudu. Sel kevadel lõpetas nende koolis esimene lend keelekümbluse saanud noori. Direktor ütles, et nad räägivad eesti keelt pisut puiselt, kuid on saanud edukalt hakkama.

Tema sõnutsi on aitavad keeleõppe tulemuslikkusele olulisel määral kaasa just need lastevanemad ja õpetajad, kes suunavad noori otsustama eestikeelse õppe kasuks. Samas lisas 152 lapsega kooli juht, et eesti koolide õpetajad pole veel valmis vene emakeelega õpilasi õpetama ega vajalikul määral toetama.

Tagasi üles