Metsapealinnast tuleb võtta maksimum

Kunda oli metsapealinn 2006. aastal ja siis ei tõusnud sellest maakonna turismile mingit erilist tulu. Järgmisel aastal on võimalik Rakvere metsapealinnana turismivankri ette rakendada.

FOTO: Tairo Lutter

Palmses peetud Põhja-Eesti turismikonverentsil soovitas EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso Lääne-Virumaal kasutada ära asjaolu, et Rakvere on järgmisel aastal Eesti metsapealinn.



Palmses toimunud kuuendal Põhja-Eesti turismikonverentsil räägiti kultuuri- ja loodusturismist ning toidukultuurist. Eesti hotelli- ja turismikõrgkooli arendus- ja uuringute osakonna juhataja Ain Hinsberg ütles, et tegelikult ei tea me väga hästi, milline on nõudlus kultuuriturismi järele.

“Meie viga on see, et räägime kõigile samast asjast ja see eriti hästi ei toimi,” lausus Hinsberg ja lisas näiteks, et sakslastele ja venelastele tuleb reklaami teha erineval moel.

Hinsbergi hinnangul on nii kultuuri- kui ka loodusturismi kohta “vaja anda muu maailma suunas üks selge laks ja seejärel hakata asja edasi arendama”.

Akadeemik Anto Raukase sõnul eeldab rahvusvaheline turism seda, et meil oleks midagi, mida mujal ei ole. “Ma arvan, et nii palju meil küll turistile pakkuda ei ole, et võime majutust pakkuda või õlut müüa kallimalt kui Lääne-Euroopas,” lausus akadeemik.

Raukas pidas loodusturismi seisukohalt Eestis unikaalseteks meteoriidikraatreid, soid, suuri rändrahnusid ja alvareid. “Vaatamisväärsusteks on ka meie tööstusmaastik ja endise Nõukogude Liidu sõjaväeobjektid,” kõneles Anto Raukas.
Samas oli ta mures, sest meil on vanad sõjaväebaasid laiali tassitud ja lagastatud, leedulased, eriti aga lätlased oskavad neid korralikult eksponeerida ning nende abil raha teenida.

Rännumees Hendrik Relve märkis, et kaugetelt maadelt naastes näeb ta Eestit iga kord uut moodi. “Meie rändlinnuparved ei jää millegi poolest alla linnuparvedele maailma uhkeimates linnupaikades,” teadis Relve rääkida ja arvas, et linnuvaatlejaid võiks kindlasti rohkem Eestisse meelitada.

“Letipea Ehalkivi võiks ka Eestis olla tuntum ja inimesed võiksid teada, et ta on Euroopa suurim,” lausus Relve ja soovitas uhket kivi kohalikul turismirahval rohkem ära kasutada.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso pani aga Lääne-Virumaa turismiedendajatele südamele, et järgmisel aastal võetaks maksimum sellest, et Rakvere on Eesti metsapealinn.

“Pange metsapealinn tööle nagu kultuuripealinn, et sellest tõuseks tulu kogu maakonna heaks,” ütles Mutso.

Aastaid presidendi peakokana töötanud Indrek Kivisalu heitis toitlustajatele ette, et rahvustoite ei julgeta eriti pakkuda. Kivisalu tõi näiteks, et kui tal tuli visiitide puhuks toidukohtadelt pakkumisi küsida, siis enamasti pakuti mittemidagiütlevat euromenüüd.

“Fermenteeritud toite ehk näiteks hapukapsast ja hapupiima pole mõtet külalistele pakkuda, aga muud head Eesti toitu küll,” lausus Kivisalu.

Tema sõnul ei maksa karta ka tähtsate meeste riigivisiite, sest nende puhul kooskõlastatakse menüü niikuinii eelnevalt saatkondade kaudu.

Konverentsil jäi kõlama mõte, et turismirahval on vaja kõvasti koostööd teha ja senisest veelgi usinamalt Eestit välisriikides tutvustada. “Arvame, et kõik teavad meist, aga tegelikult peame ise tõestama, et olemas oleme,” lausus Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum.

Tagasi üles