Ministeerium täpsustas taimekaitse ohutusnõudeid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taimekaitsevahendi pritsimine põllul.
Taimekaitsevahendi pritsimine põllul. Foto: Meelis Meilbaum

Maaeluminister allkirjastas määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“.

Määruse muudatus puudutab peamiselt taimekaitsevahendi kasutajad, kuid ühtlasi mõjutab eelnõu ka mesilaomanikke, kelle mesilate läheduses taimekaitsetööd tehakse, ja erinevaid avalikke kohti kasutavaid või nende läheduses elavaid inimesi.

„Meie jaoks ministeeriumis on esmatähtis taimekaitsetööde ohutus. Selle tagamiseks ajakohastatakse ning täpsustatakse taimekaitsenõudeid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Taimekaitsetöid tehes tuleks aga esmalt arvestada integreeritud taimekaitse põhimõtetega. Seetõttu tahan kõigile meelde tuletada, et keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutataks ennetavalt, vaid alles reaalsel vajadusel ja tõhusate alternatiivsete tõrjemeetodite puudumisel.“

„Taimekaitsetööde tegemisel tuleb ohutusnõuetele erilist tähelepanu pöörata siis, kui neid tehakse avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal. Selliseid alasid võib läbida määramatu hulk inimesi, kellel võib tekkida tahtmatu kokkupuude taimekaitsevahendiga, seega peab nende ohutus olema tagatud,“  lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.

Määrusega ühtlustatakse üldiseid ohutusnõudeid, mida tuleb avalikus kohas, elamu vahetus läheduses või metsamaal taimekaitsetöid tehes järgida. Muudatuste kohaselt tuleb nimetatud aladel taimekaitsetööde tegemisel paigaldada hoiatussildid, kui kasutatakse tööooteajaga taimekaitsevahendeid, vältida rajatise või muude objektide saastamist ning teha seda ilma kõrvaliste inimeste juuresolekuta. „Siinkohal tuleb rõhutada, et avalikus kohas ja elamu vahetus läheduses on lubatud taimekaitsetöid teha üksnes juhul, kui taimehaigusi ja -kahjureid või umbrohtu ei ole võimalik tõrjuda agrotehniliste ega muude meetmetega,“ ütles Suu.

Lisaks täpsustatakse ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on siinkohal eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol.

Oluline muudatus taimekaitsevahendi kasutajate jaoks tuleneb ka tühja taimekaitsevahendi pakendi käitlemise nõuete täpsustamisest, mis võimaldab edaspidi sellist pakendit käsitada kui tavajäädet ning lihtsustab selliste jäätmete käitlemist.

Samuti tuleb taimekaitsevahendi kasutajal edaspidi teavitada ümberkaudseid mesinikke ainult sellise taimekaitsevahendi kasutamisest, mille infolehel on märge, et mesilate läheduses taimekaitsetööde tegemisel tuleb rakendada ohutusabinõusid. Taimekaitsevahendi nõuetekohase kasutamise ja tõhusa järelevalve tulemusena ei ole igast taimekaitsetööst teavitamise kohustus vajalik. “Määrusesse tehtud muudatuse puhul arvestasime mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate tagasisidet kehtiva korra kohta,“ ütles Suu. „Mesinike ja taimekaitsevahendi kasutajate puhul on oluline nende omavaheline suhtlus. Samas senine teavituskord ei ole täitnud oma eesmärki ja on pigem olnud koormaks mõlemale osapoolele. Seega täpsustatakse teavitamise vajadust ja keskendutakse edaspidi rohkem järelevalve tõhustamisele.“

Tagasi üles