Vana tsemendivabrik ja hüdroelektrijaam ootavad reedel ekskursante

Kunda vana hüdroelektrijaam. Foto: Meelis Meilbaum

Reedel toimub Euroopa muinsuskaitsepäevade raames algusega kell 17 ekskursioon Kunda tsemendivabriku kunagistes tootmishoonetes ja hüdroelektrijaamas.

Kunda jõeorus säilinud tsemendivabriku ja hüdroelektrijaama hooned moodustavad tervikliku tööstusmaastiku ning annavad aimu vabriku kunagisest suurusest ja olulisusest Eesti tööstuse arengus. Ringkäiku juhib ajaloolane ja kohalik elanik Uno Trumm.

Kunda hüdroelektrijaam rajati 1893. aastal seoses tsemenditehase põhjaliku rekonstrueerimisega: uute seadmete kasutuselevõtuga oli vaja suurendada ka jõumasinate võimsust. Hüdroelektrijaam oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid vee jõul töötavaid ettevõtteid. Tegemist oli Baltikumi esimese spetsiaalselt elektrijaamaks ehitatud hoonega. Hüdroelektrijaama kompleks kui omaaegne tehnika suursaavutus ongi väärtuslik eelkõige tehnikaajaloo seisukohast ja on üks kolmest riikliku kaitse all olevast Eesti hüdroelektrijaamast.

Elektrijaam ehitati 9,3-meetrise languga kärestikule, umbes pool kilomeetrit esimesest tsemendivabrikust allavoolu. Hüdroelektrijaam koosnes jaamahoonest, tammist koos ülejooksuga ja äravoolukanalist ning moodustas Kunda jõe ürgorgu esimese vabriku rajatisteni ulatuva veehoidla.

Kunda hüdroelektrijaamas võeti kasutusele vahelduvvoolu tootev Francis-tüüpi 260-hobujõuline turbiin, mis käitas hammasülekande ja kahe rihmülekande kaudu kaht Siemens-Halske alalisvoolugeneraatorit (kumbki 105 kW, 650 V). Elektriseadmed olid valmistatud Šveitsis, turbiin Riias. Lisaks tsemendivabriku vajaduste katmisele andis elektrijaam õhuliini kaudu voolu ka sadamakraanale ja Lontova asumile. Veevaesel ajal kasutati täiendava energiaallikana aurumasinaid, mis töötasid algul kivisöega, hiljem põlevkiviga. Nii kujunesid tsemendivabriku energiabaasiks kaht tüüpi jõujaamad, mis hiljem varustasid elektriga ka Rakvere linna.

Elektrijaam töötas tõrgeteta 1943. aastani. 1959. aastal jaamahoone taastati ning elektrit toodeti 1971. aastani. 1995. aastal omandas lagunenud jaama OÜ Generaator E&K. Hüdroelektrijaam rekonstrueeriti ja taaskäivitati 28. juunil 2000. Hüdroelektrijaam töötas aastatel 2000–2007, kuni vee erikasutusluba kaotas kehtivuse. Jaam oli sel perioodil ühendatud Eesti Energia võrku.