/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/09/21/11433549t1ha6aa.jpg)
Keskkonnaameti teatel on Eestis sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud 2014. aastast, taudi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud bioohutusnõudeid ning metssigade arvukuse vähendamise tulemusel on SAK-i levik metsades pidurdunud.
Sigade Aafrika katku levik on metsades pidurdunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nelja aastaga on ära tehtud suur töö ning selle tulemusel on SAK-i farmidesse leviku risk vähenenud, teatas keskkonnaameti pressiesindaja. Metssigade teadliku küttimisega on oluliselt vähendatud metssigade populatsiooni arvukust. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud umbes kuus korda.
Keskkonnaameti peadirektori Andres Onemari sõnul on jahimehed mõistnud olukorra tõsidust ja küttinud sigu etteantud mahus. "Mõistame, et katku tingimustes on paljudele jahimeestele saanud hobist teine töö. Tunnustame ja täname kõiki jahimehi, kes ameti nõudmisi haiguse tõrjeks on täitnud," lausus Onemar. Metssigade küttimist tuleb jätkata vähemalt juurdekasvu ulatuses ka edaspidi ning nende arvukus tuleb hoida järgnevatel aastatel tasemel kuni üks isend 1000 hektari jahimaa kohta.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on SAK-i leviku piiramisel olnud võtmesõnaks ühistegevus. “VTA, keskkonnaameti ja jahimeeste seltsi koostöökoht number üks on kindlasti SAK. Jahimeeste selts on teinud ära suurepärase teavitustöö jahimeeste hulgas, mille tulemuseks on nii bioohutusnõuete järgimine kui ka metssigade arvukuse vähendamine," sõnas Halliste.
„Sigade Aafrika katk on meie ühine mure ja ainult ühiste jõududega saame sellega efektiivselt võidelda,“ ütles jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. „Ressursi kasutajatena on jahimehed võtnud vastutuse ja andnud endast parima taudi leviku tõkestamisel. Lisaks küttimisele peavad jahimehed ka bioohutuse meetmeid täpselt järgima."
Eestis diagnoositi SAK kodusigadel viimati mullu septembris. Selle aasta 31. augusti seisuga on kokku uuritud 3564 metssiga, kellest 236 looma olid SAK-i suhtes positiivsed. Viimati leiti Eesti metsadest SAK viiruspositiivne metssiga 24. juulil.
Poolas on tänavu diagnoositud 109, Leedus 49, Lätis 10 ning Rumeenias 940 SAK-i puhangut kodusigadel. 13. septembril diagnoositi Belgias metssigadel esimesed SAK-i juhtumid, kus kolmel surnud metsseal tuvastati SAK.