Vabatahtlikud panustavad sotsiaalvaldkonda

Vabatahtlikud saavad kaasa lüüa mitmes valdkonnas. Pildil vabatahtlikud päästjad. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Reedel kohtusid Rakvere ametikoolis Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste esindajad, et koos külaliikumisega Kodukant arutleda, kuidas kaasata vabatahtlikke hoolekandeteenuste juurde.

Kohtumisel jõuti järeldusele, et vabatahtlike kaasamine avaliku sektori teenuste juurde ei ole midagi uudset või erilist. Siinsamas Eestiski usaldab riik kodanikke niipalju, et vabatahtlikuks saab olla näiteks päästeameti juures, politsei ridades või kriminaalhooldajana vanglateenistuses. Koolitusel osalejad nentisid, et kuigi vabatahtlike kaasamiskogemust on sotsiaalvaldkonnas omajagu, kipuvad vabatahtlikud tegutsema küllaltki lühikest aega ning seetõttu kulub liialt palju tähelepanu uute vabatahtlike koolitamisele ja sisseelamisele.

Selliste tegevuste süsteemseks korraldamiseks ja läbimõtlemiseks asus Eesti Külaliikumine Kodukant selle aasta augustist sotsiaalministeeriumi tellimusel piloteerima vabatahtlike kaasamismudelit hoolekandesüsteemis. Testimisse on kaasatud kuus maakonda, nende seas Lääne-Virumaa.

Praegu kaardistab Kodukant koostöös testimisse kaasatud kohalike omavalitsustega täisealisi inimesi, kes vajavad igapäevastes tegemistes toetust ja tuge. „Projekti raames saame toetust pakkuda täisealistele erivajadustega inimestele ning eakatele,“ julgustas projektijuht Anu Viltrop oma soovidest piirkondlikule koordinaatorile märku andma. Tasub aga silmas pidada, et vabatahtlike pakutavad teenused ei ole mõeldud asendama sotsiaaltöötajat. Vabatahtlikud saavad pakkuda lisategevusi, mis tavapärase hoolekandeteenuse sisse ei mahu. Näiteks saavad vabatahtlikud pakkuda üksinduse leevenduseks seltsi ja ajada juttu. Samuti saavad vabatahtlikud minna inimesega koos jalutama või saata teda näiteks poodi, ametiasutusse, kontserdile. Nädala lõpus avaneb Vabatahtike Väravas võimalus vabatahtlikuks kandideerida.