Korstnapühkijate sõnul raiskavad paljud inimesed küttematerjalist isegi kuni 70 protsenti lihtsalt seetõttu, et kütavad ahju valesti. Siinkohal on paslik meelde tuletada elementaarsed tõed efektiivseks kütmiseks.
Kasulikud soovitused: viis nippi ahju kütmiseks
27. september 2018, 13:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühkimata korstnatest ja hooletusest ahju kasutamisel saab aastas alguse üle 100 tulekahju.
Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk soovitab enne ahju süütamist selle ümbruse kriitilise pilguga üle vaadata, et seal ei oleks kergesti süttivaid esemeid. "Paljude tulekahjude põhjuseks on ahju ette ladustatud puuhalud või lausa paberid ning praht. Panen inimestele südamele, et ahjuesist põrandat peab katma kas plekk või mõni muu tulekindel materjal, et ahjust kukkuvad söed ei süütaks kodu," räägib Mürk.
Eesti Korstnapühkijate Koja korstnapühkija-meister Leo Kalme lisab, et lisaks tuleohutusele ahju ümbruses on siiski väga oluline silmale nähtamatu – lõõrid ja korstnad. "Puhastatud lõõride ning korstna puhul on kaks olulist asja: esiteks tagavad need säästlikuma kütmise ning teiseks minimeerivad tulekahjuohu kütmisel. Olen näinud palju väga pigitunud korstnaid, kus süttimine oleks olnud lähima aja küsimus. Minu kindel soovitus on, et kui endal puudub õige varustus ning vastavad teadmised-kogemused, siis kutsuge ikka professionaalne korstnapühkija, kes lisaks puhastamisele oskab anda ka hinnangu lõõride ning korstna korrasolekule," räägib Leo Kalme.
Leo Kalme toob välja viis põhilist punkti, mida on oluline kütmisel meeles pidada.
1. Õige kütus – tuleb kasutada konkreetsele küttekehale mõeldud kütust ega tohi ahjus põletada prahti.
2. Õige kogus – tuleb kasutada ettenähtud koguses kütust, klassikalise ahju rusikareegel on üks sületäis (neli-viis halgu) korraga.
3. Regulaarne kontroll ja puhastamine – korstnat ja lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas, samuti tuleb hinnata küttesüsteemi korrasolekut. Puhastamata küttesüsteemides on küttekadu 20–40 protsenti.
4. Hapniku juurdepääs – õige sooja saamiseks on vajalik piisav hapniku juurdepääs põlemisprotsessile, vaevu hingitseva tule puhul on küttekadu kuni 70 protsenti.
5. Õigeaegne siibri sulgemine – siiber tuleb sulgeda alles siis, kui sütel ei ole enam leeke. Varem sulgemine on ohtlik ning ruumi imbub mürgine vingugaas (CO).
Tuleohutuse seadus kohustab eramu omanikku igal aastal küttekoldeid ja korstnaid puhastama ning vähemalt kord viie aasta jooksul tuleb seda lasta teha kutsetunnistust omaval korsntapühkijal. Korstnapühkimise teenuse saab tellida Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt.