Gripihooaeg on ukse ees, viirused veel ei liigu

Gripiviirustesse haigestumist aitab vältida õigeaegne vaktsineerimine. Foto: Christian Ohde

Möödunud nädalast algas ametlik gripihooaeg, mis tähendab, et terviseamet hakkab terasemalt jälgima ülemiste hingamisteede viirusnakkuste levikut ning jagama iganädalasi andmeid hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta.

Hooaja esimesel, aasta 40. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 3355 haigestunut, kellest suurema osa moodustasid kuni viieaastased lapsed. Haigestunute osakaal maakondade lõikes oli üsna ühesugune.

"Selline haigestunute koguhulk on hooaja alguse mõttes tavapärane," ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. "Haigestumisi põhjustasid peamiselt rinoviirused, üksikutel juhtudel tuvastati haigustekitajate hulgas ka paragripi ja RS-viiruseid. Gripiviiruseid veel ringlusest ei leia."

Kuna gripiviirused veel ei levi, on just praegu õige aeg mõelda gripivastase kaitse saamisele. Gripiviirused jõuavad tavapäraselt kohale detsembris, vahel ka varem. Grippi haigestumise kõrgaeg jääb reeglina veebruarisse.

"Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Eriti oluline on vaktsineerimine vanemaealiste inimeste jaoks, sest varasemate aastate kogemuste põhjal on just nemad gripi puhul kõige haavatavamad," ütles terviseameti gripispetsialist.

Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast vaktsineerimist ja selle kaitse kestab kuni aasta. Gripivastast kaitset tuleb Olga Sadikova sõnul uuendada igal aastal. "Kui praegu vaktsineerida, siis jõuab kaitse enne gripiviiruste kohale jõudmist kenasti välja kujuneda," lausus ta.

Lisaks eakatele peaksid end kindlasti vaktsineerima kõik kroonilisi haigusi põdevad või nendega iga päev kokku puutuvad inimesed, samuti need, kes töötavad lastega. Vaktsineerimine annab kaitse esmalt vaktsineeritule, lisaks kaitseb tema lähedasi, kuna sellega takistatakse viiruse levikut enda ümber. Vaktsineerimisvõimaluse kohta tuleks küsida oma perearstilt või vaktsineerimiskabinetist.

Möödunud hooajal vajas gripi tõttu haiglaravi 1946 inimest, neist 212 sattus intensiivravi osakonda ja 94 inimest suri gripist tingitud tüsistuste tõttu. Suurema osa haiglaravi vajanutest ja lahkunutest moodustasid inimesed vanuses 65 ja enam.

Sügistalviseks gripihooajaks loetakse ajavahemikku oktoobrist aprilli lõpuni.