/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/10/11485092t1h4af2.jpg)
Õiguskantsler on viimastel päevadel saanud kirju hooldekodudes elavatelt pensionäridelt, kes kurdavad, et nad on üksi elava pensionäri toetusest ilma jäänud.
Üksi elava pensionäri toetus peab jääma pensionäri kasutusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus on selles, et mõned kohalikud omavalitsused arvavad hooldekodutasu omaosaluse määramisel pensionäri sissetulekute hulka ka üksi elava pensionäri toetuse. Selline seaduse tõlgendus on vale. Õiguskantsler kutsub omavalitsusi üles seadust täitma.
Riigikogu on näinud üksi elava pensionäri toetuse ette vaesust vähendava meetmena. Seda ei arvata ka toimetulekutoetuse määramisel inimese sissetulekute hulka. Üksi elavad pensionärid peavad toetuse kätte saama täies ulatuses ning sellelt ei tohi kinni pidada ka hooldekodutasu. Vastasel korral ei paranda toetus hooldekodus elavate pensionäride toimetulekut, vaid kohalike omavalitsuste majanduslikku olukorda.
Kohalikes omavalitsustes on paraku tavaks, et hooldekodutasu omaosaluse maksmiseks peetakse kinni kuni 95 protsenti inimese pensionist ja muudest sissetulekutest. Selle tulemusena jääb pensionäridele iga kuu mõnikümmend eurot või veelgi vähem. See raha kulub tihtipeale prillide ja retseptiravimite ostmiseks, samuti vajalikele tervishoiuteenustele (nt hambaravi ja füsioteraapia), mida haigekassa täielikult ei kompenseeri. Niisuguste kulude katmiseks saaks hooldekodus elav eakas kasutada üksi elava pensionäri toetust.
Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot. Selle toetusega soovis riik suurendada üksi elava eaka majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesust pensionäri elukohast sõltumata. Üksi elava pensionäri toetust hakati abivajajatele välja maksma eelmisel nädalal.