Veel kuni esmaspäevani saab saata fotosid rahvusvahelisele võistlusele, mis ootab pilte hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest.
Lõpeb looduslike pühapaikade fotovõistlus
14. oktoober 2018, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.
Juba 11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud ehk mitte ehitatud-rajatud pühapaigad, nagu hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas ja muid kombetalitusi täitmas.
Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu järgmistel teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka terviseauhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas.
Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust ja palju muud.
Fotosid saab võistlusele leheküljel üles laadida kuni 15. oktoobrini leheküljel www.maavald.ee/kuvavoistlus-2018
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaiku leidub kõikides maakondades, pea igas kihelkonnas ning paljudes külades. Enamik meie pühapaiku on ohustatud ja kadumas unustamise tõttu. Ligi 600 pühapaigas leidub kaitstavaid arheoloogia- ja loodusmälestisi, kuid ühtegi pühapaika kui sellist seni Eestis kaitse all ei ole.
Käesoleva aasta alguses valmis maa-ametis kaardirakendus, kuhu on koondatud ligi 1100 seni avalikustatud pühapaika, ehk ligi viiendik põlistest pühapaikadest.
Võistlust korraldavad Hiite Maja sihtasutus, Maavalla Koda ning vabatahtlike koostööring Hiiepaik.