Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4. novembril toimus Tallinnas Nordic Hotel Forumis õppenõustamiskeskuste töid kokkuvõttev seminar, kus keskenduti kogemuste jagamisele, kokkuvõtetele ja tulevikku vaatamisele.
Oma tööst rääkisid Leedu, Võru ja Lääne-Viru õppenõustamiskeskuste inimesed. Lastepsühholoog Airiin Demir tutvustas Norra süsteemi. Programmi “Õppenõustamissüsteemi arendamine” tegevust kokku võttes tõi Ada Lumiste riiklikust eksami- ja kvalifikatsioonikeskusest esile, et programm on täitnud oma peamise eesmärgi. Praeguseks ei ole kellelgi enam kahtlust, et keskusi on tarvis.
Iga keskuse eksisteerimiseks on siiski vaja ka materiaalseid vahendeid. Tuleval aastal jätkub keskuste töö Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel ning samas teeb riik ettevalmistusi, et järgmiseks perioodiks Euroopa fondidest raha taotleda. Loodame, et programmipõhistena elamisele järgneb ükskord ka aeg, mil riik finantseerib keskusi võrdsetel alustel koolidega, nagu see on Leedus.
Oktoobri alguses naasid Lääne-Viru õppenõustamiskeskuse töötajad Venemaalt Moskvast. Õpperühma kuulusid Lääne- ja Ida-Viru õppenõustamiskeskuse spetsialistid, Ida-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor ja esimees, Kadrina ja Tapa lasteaia logopeed ning psühhiaater-psühhoterapeut Lääne-Virumaalt. 3.–7. oktoobrini stažeeriti meie keskuse nõustajate initsiatiivil ning professor Jelena Strebeleva kutsel pedagoogilise korrektsiooni instituudis.
Koolituse kava oli koostanud instituut ning see oli mõeldud loogilise jätkuna Eestis korraldatud J. Strebeleva koolitustele. Õppetöö instituudi õppejõudude käe all käis vene keeles ning koolituse läbinutele väljastati meistriklassi tunnistus.
Nähtust, kuuldust avaldasid muljet professor Strebeleva ja teiste õppejõudude tehtud vaatlused ja vanemate nõustamine, mida nad meiega analüüsisid, samuti loengud ning erilasteaias kogetu. Materiaalne baas uuringuteks ja tööks lastega on instituudis väga hea. Hästi oli varustatud ka lasteaed, kus nägime eraldi teraapiatuba ning jälgisime psühholoogi juhitud tegevust ning liikumis-, käelise tegevuse ja logopeedi tundi. Kadestamisväärne oli personali pühendumus ja ettevalmistus selleks tööks.
Suhete arendamiseks instituudiga sai viimasel koolituspäeval toimunud ümarlauas välja pakutud ühise Eestis peetava suveseminari mõte.
Kahe ja poole aastase tegutsemisaja jooksul on Lääne-Viru õppenõustamiskeskus kokku puutunud enamiku maakonna koolide ja lasteaedadega. Statistika näitab, et meie 31 lasteaiast on keskuse teenuseid kasutanud 87% ja 40 üldhariduskoolist 82,5%. Kõige rohkem on toimunud eripedagoogilisi nõustamisi, sest keskusesse pöördumise põhjused on sageli seotud lapse õpi- ja käitumisprobleemidega.
Kaasava hariduse ja uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kontekstis hakkab õppenõustamiskeskuste roll suurenema.
Lasteaedadega tehtud tööst võiks esile tõsta vahest seda, et keskuse eestvedamisel on kokku kutsutud erivajadusega lapse õppe- ja kasvatustegevuse koordineerijad, eripedagoog on pidanud arvukalt lühiloenguid nii lastevanematele kui õpetajatele, oleme kaasa löönud kahe riikliku dokumendi koostamisel ning andnud oma panuse tasandusrühma tekkimisele maakonnas.
Sel kevadel lasteaedades korraldatud uuring näitas, et kõige enam vajatakse keskuse nõustajaid lapse vaatluse/uuringu läbiviimise, lastevanemate, õpetajate ja tugispetsialistide nõustamise ning lühiloengute pidamisega seoses. Haridusasutuste jaoks on oluline ka see, et vajadusel sõidavad nõustajad kohapeale ning saavad kõige parema pildi lapse igapäevasest kooli- või lasteaiaelust ning tema tegutsemisest selles keskkonnas.