Möödunud reedel toimus Tallinna Kesklinna korteriühistute esimeeste väljasõit Rakverre eesmärgiga tutvuda Rakvere linna praktikaga nõukogudeaegsete korterelamute terviklikul ümberehitamisel. Sooviti Rakvere edu oma silmaga näha.
Tallinna korteriühistute esimehed tutvusid Rakvere majade uuendamise eduka praktikaga
19. oktoober 2018, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere linnavalitsuses toimunud kohtumisel osalesid lisaks enam kui kümmekonnale korteriühistu esimehele Tallinna Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna spetsialistid. Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap tutvustas külalistele Rakvere linna käimas olevaid arenguprojekte, linnavalitsust ja Tarka Maja.
Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna andis põhjaliku ülevaate 2011. aastal korraldatud Seminari tänavaala ideekonkursist ja selle kulgemisest. Järgnes ringkäik Rakveres, et uuendatud kortermaju vaadata. Praktilisi kogemusi ja soovitusi jagasid külalistele ka omanikujärelevalve tegijad Mati Tekkel ja Andrus Läll, kes on rekonstrueerimisportsessi mitme ühistuga edukalt läbinud. Külastati ka Rakvere Rohuaia lasteaeda, millest on uuendamise tulemusel saanud liginullenergiahoone.
Tallinna Kesklinna valitsuse linnakeskkonna osakonna juhataja Aigar Palsneri sõnul on avalikkusele teada, et Rakvere korteriühistud korraldavad nõukogudeaegsete elamute terviklikku rekonstrueerimist, kasutades selles tõhusalt ka riigi tuge. "Olulise linnaruumilise efekti annab just kõnealuste elamute välisilme värskendus. Hea praktika on see, kui korrastatakse terve tänavalaotuse ulatuses või kogu piirkonna majad. Rakvere linna võib siinjuures tuua esile positiivse näitena ja loodetavasti leiab tehtu järgimist ka mujal ning motiveerib ühistuid selles suunas koos edasi liikuma," rääkis Palsner.
"Näeme selgelt, et Rakvere edulugu ja meie korteriühistute väga tubli töö innustab teisi piirkondi ja linnu. Rakverel on tõenäoliselt kõige suurem võimalus terves Baltikumis tõusta esimeseks linnaks, kus kõik nõukogudeaegsed korruselamud on saanud uue hingamise ja energiaefektiivsema kuue," tunnustas Rakvere linnapea Marko Torm aktiivseid linlasi.
Aigar Palsner rõhutas kuuldu põhjal omavalitsuse toetust ja kaasamõtlemise olulisust, seda eelkõige Seminari tänava ideekonkurssi silmas pidades. "Arvestades konkursi tulemust, saab Rakvere linn anda suuna elamute rekonstrueerimise projektide koostamiseks ning on olemas ka sisend kogu tänavaruumi rekonstrueerimiseks ja inimsõbralikumaks muutmiseks," lisas ta.
Palsneri sõnul on Tallinna Kesklinna valitsus korraldanud aeg-ajalt väljasõite ka teistesse omavalitsustesse ning külastanud mitmesuguseid objekte inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Rakveres üllatas külalisi positiivselt elanike ehk korteriühistute liikmete entusiasm ja motiveeritus oma elukeskkonna parandamisel. Seda erinevalt Tallinnast ilma linna rahalise toeta hoovialade ja fassaadide korrastamisel.
Rakvere praktika on rakendatav ka Tallinnas. "Meie poolt vaadatuna Keldrimäe piirkonnas, kuhu on püstitatud niinimetatud nõukogude majaehituskombinaatide tüüpprojekti kohased paneelmajad, mis amortiseeruvad iga aastaga üha rohkem ning millele on uue elu andmine juba hädavajalik," rääkis Aigar Palsner.