Sante ei tohi ukse taha jätta

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mardisanditamise õpetaja Terje Puistaja õhutas vanu kombeid loominguliselt täitma.
Mardisanditamise õpetaja Terje Puistaja õhutas vanu kombeid loominguliselt täitma. Foto: Vladislav Musakko

Kuidas saada õnnetoojaks? Tuleb võtta ümber kasukas või voodilina, õppida selgeks mõned vanad kombed ja laulud ning minna marti jooksma.

Kui ukse taga laulavad küüntekülmas sandid, hirnatab hobu ja koogutab “kroogutill”, on õnn tulekul. Marditava on seotud esivanemate hingede kojutulekuga, kus rituaalseid viljakusetoojaid kostitatakse andidega. Õiged mardid ja kadrid pole kidakeelsed komminurujad, vaid maagilise väega tegelased, kes mõistavad laulda, tantsida ja vigureid teha, rõhutas eesti rahvapärimuse kooli ekspert Terje Puistaja.

Pärimuseõpetaja sõnul on sanditamine lõbus ja loominguline tegevus, millele annavad sügavuse vanad maagilised toimingud ning vürtsi improvisatsioon. “Oleks tore, kui kõik inimesed korra elus santima läheksid, et nad saaksid aru, kui vahva pärimus on eesti rahval olemas, ja et vana kombestik säiliks,” ütles Puistaja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles