Kurjategija rammis lapseootel liiklusreguleerijat (1)

Toomas Herm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asfaltimine. Pilt on illustreeriv.
Asfaltimine. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile ennelõunal rammis nüüdseks tuvastatud mees Rakvere lähistel lapseootel liiklusreguleerijat. Teol on kuriteo tunnused, kuid politsei pole veel otsustanud, kas alustada menetlust või mitte.

Liiklusreguleerija Mare (nimi muudetud – toimetus) rääkis, et intsident juhtus eile kella üheteistkümne ja kaheteistkümne vahel. Äsja oli laotatud maha värske asfalt ja reguleerija sulges tee, paludes sõidukijuhtidel oodata kaks tundi või sõita ringi. Kõik juhid said asjast aru.

Samas saabus Väike-Maarja poolt suurel kiirusel punane mikrobuss Ford, milles oli kaks meest. Juht rääkis eesti keeles ja hakkas kohe liiklusreguleerijat solvavate sõnadega sõimama. Närviline, pikemat kasvu, lühikeseks pöetud heledate juustega turske sohver ütles, et on Tartust ja ei mõtlegi ringiga sõita, ning hakkas sõidukit nõksutades edasi liigutama.

Mare sõnul seisis ta autole ette ja see sõitis talle vastu põlvi. Intsidenti nägi ka Mare mees, samuti liiklusreguleerija, ning teavitas juhtunust häirekeskust. Fordi juht pööras siiski ringi ja sõitis tagasi.

Häirekeskusest vastati, et kirjeldatud sõiduk ja riiklik registreerimismärk ei ole kooskõlas. Öeldi, et riiklik registreerimismärk kuulub Nissan Primerale.

Hiljem selgus, et keegi oli helistanud maanteeametile ja kaevanud liiklusreguleerija peale. Mare ütles täna ennelõunal, et politsei pole temaga ühendust võtnud.

Häirekeskus vastas toimetuse järelepärimisele, et eile kell 11.24 helistas häirekeskusesse liiklusreguleerijana töötav mees, kes andis teada, et tema elukaaslast oli tundmatu sõidukijuht sõimanud, ähvardanud ja tahtnud alla ajada. Teataja ütles kõnes päästekorraldajale, et tema elukaaslane soovib avaldust teha mikrobussi Ford juhtinud mehe kohta, kes agressiivselt käitus. Kõne hetkeks oli probleemne juht sündmuskohalt lahkunud.

Päästekorraldaja kontrollis erinevaid numbreid, mis teataja sõnul võisid kaubikul olla, kuid ükski neist ei vastanud kirjeldusele. Päästekorraldaja palus mehel rahulikult meenutada sõiduki numbrit ja teha juhtunu kohta avaldus veebis või lähimas politseijaoskonnas.

Häirekeskuse Ida keskuse juhi Ivar Kasema sõnul on juhtunu kirjeldus tänaseks oluliselt erinev sellest, mis häirekeskusesse helistades öeldi. “Igasugune agressiivsus ja vägivald on lubamatud,” sõnas ta. “Kahjuks need väga tõsised faktid, mis täna ajakirjanduse kaudu on teatavaks saanud, hädaabikõne ajal häirekeskuseni ei jõudnud. Kinnitan, et kui häirekeskusesse oleks tehtud kõne, kus antakse selgelt teada, et inimesele on otsa sõidetud, oleks meie lahendus olnud kindlasti teine. Meile tehtud kõnes teatas mees, et tema elukaaslane soovib teha avaldust. Päästekorraldaja ja teataja vaheline kõne lõppeb kokkuleppega, et kannatanu teeb politseisse juhtunu kohta avalduse, kui talle sõiduki number meenub. Kahjuks on tänaseks selge, et olukorra kirjeldus ja inimese ootused lahendusele on muutunud.“

Samal päeval kell 11.30 helistas häirekeskuse maanteeinfo telefonil 1510 mees, kes andis teada sama teelõigul probleemidest liikluse korraldamisel. Teataja sõnul esineb puudusi liiklusmärgistuses, ümbersõit pole tähistatud ja teelõigul liiklust korraldavad inimesed käituvad ülbelt.

Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla viitas asjaolule, et häirekeskuse päästekorraldaja ja teataja vahel jäi kokkuleppe, et kannatanu pöördub avaldusega politseijaoskonda või teeb selle veebis. Käesoleva hetkeni ei ole kannatanu politseisse avaldusega pöördunud. Info vahejuhtumi kohta jõudis politseini täna.

“Võtsime teatajaga ühendust, et sündmuse asjaolusid täpsustada,” sõnas Alla. Tema sõnul on praeguseks tuvastatud nii kõnealune kaubik kui ka kaubikut juhtinud mees. Oleme mõlema osapoolega telefoni teel vestelnud ning on selge, et reguleerija ja sõidukijuhi vahel tekkis konflikt. Osapooltel on juhtunust erinevad meenutused ja seetõttu on tähtis mõlemad ära kuulata ning otsustada menetluse alustamine. “Kannatanu sõnade kohaselt ta arstiabi ei vajanud ning jätkas intsidendi järel tööd,” lisas Alla.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles