Kalapääsude ja paisude omanikud peavad tagama rajatiste toimimise

Kalapääs. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Keskkonnaamet tuletab lõheliste kudeaja eel meelde, et paisude juures asuvad kalapääsud peavad olema veega täidetud ja vabad risuummistustest, et tagada siirdekalade vaba ligipääs kudealadele.

Oktoober ja november on kuud, mil lõhe ja meriforell rändavad merest jōgedesse oma traditsioonilistele kudealadele kudema. Selleks et kalad koelmutele jõuaks, peavad veekogud olema neile läbitavad ja vabad takistustest. Seetõttu ongi Eesti jõgedel 90 paisu juurde rajatud kalapääs ning 17 paisu või paisu varet on likvideeritud. Enim on Eestis kalapääse just Lääne-Virumaal – 22.

"Kalapääsud on rajatud selleks, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada, ent pääsude toimimise eelduseks on korras ja hooldatud rajatis. Eeskätt tähendab see jõeveega kaasa kantud okste ja risu regulaarset eemaldamist kalapääsust, kuna risuummistus ei lase kaladel vabalt liikuda ja võib tekitada täiendava takistuse või paisutuse. Kalapääsus ei ole lubatud vooluhulga, veerežiimi ega veetaseme muutmine, sest ka see seab ohtu kalade rände," selgitas keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

 Kõrged paisud või hooldamata kalapääsud on sageli põhjuseks, miks siirdekalade arvukus väheneb paisudest ülesvoolu ning mitmes veekogus on forelli looduslik populatsioon hävimisohus või juba hävinud. Enam kui pooled rajatud kalapääsudest on looduslikku tüüpi, olles nii liikumisteeks paisust ülesvoolu kui ka oluliseks veeelustiku elu- ja kudepaigaks. Seetõttu on oluline ka jälgida, et kalapääsus oleks piisavalt vett.

Kui kalapääsus pole vett või see on risuga ummistunud, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni keskkonnainfo numbril 1313.