/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/31/11539742t1hc95c.jpg)
Kui Paunvere poisid Rakverre jõudsid, läkitas Urmas Lennuk nad lavale, mitte küll kurikuulsale saunalavale. Ta ei käskinud neil olla hoolsad ega korralikud, hoopis ümises endamisi: “Kiir hüppas, Toots kargas ...” Mis laval lahti?
Tellijale
Urmas Lennuk: “Kui meie ise ka oma elu ei ela, kes siis veel!?”
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere teatris reedel esietenduvas lavastuses “Paunvere poiste igavene kevade” tegeldakse selle kujutamisega, et elu kipub mööda libisema, aga see ei tähenda, et peaksime kohe käega lööma, peame hoopis sekkuma, ütleb lavastaja Urmas Lennuk.