Urmas Lennuk: “Kui meie ise ka oma elu ei ela, kes siis veel!?”

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paunvere poisid juhatab igavesse kevadesse Urmas Lennuk.
Paunvere poisid juhatab igavesse kevadesse Urmas Lennuk. Foto: Vladislav Musakko

Kui Paunvere poisid Rakverre jõudsid, läkitas Urmas Lennuk nad lavale, mitte küll kurikuulsale saunalavale. Ta ei käskinud neil olla hoolsad ega korralikud, hoopis ümises endamisi: “Kiir hüppas, Toots kargas ...” Mis laval lahti?

Rakvere teatris reedel esietenduvas lavastuses “Paunvere poiste igavene kevade” tegeldakse selle kujutamisega, et elu kipub mööda libisema, aga see ei tähenda, et peaksime kohe käega lööma, peame hoopis sekkuma, ütleb lavastaja Urmas Lennuk.

Kui lavastuses “Paunvere poiste igavene kevade” Kiir hüppab ja Toots kargab, kes siis trummi lööb? Ja kui laulu pidi edasi minna, siis ega ometi lähe aknast välja hüppamiseks?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles