/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/11/07/11555229t1hbb33.jpg)
Riigikogus läheb täna kolmandale lugemisele seaduseelnõu, mille kohaselt muudetakse senist looduskaitseseadust ning luuakse Alutaguse rahvuspark.
Eesti kuues rahvuspark luuakse Ida-Virumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi sõnul aitab rahvuspargi loomine kaitsta piirkonna ökosüsteemi koos soode, metsade, rannikualade ja kultuuripärandiga.
"Paljudele inimestele seostub Ida-Virumaa ennekõike Eestile ülimalt olulise tööstuspiirkonnana. Seda vaatenurka on vajalik muuta, sest tegelikult pakub Kirde-Eesti suurepärast loodus- ja elukeskkonda, mille kaitsmiseks ning säilitamiseks saigi Eesti kuues rahvuspark loodud," sõnas Korb, lisades, et otsus avaldab positiivset mõju piirkonnale tervikuna.
Eelnõu järgi hakkavad Alutaguse rahvusparki kuuluma Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala ning Kurtna, Smolitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala.
"Tänapäeval on inimeste suhtumine tublisti muutunud ja looduses veedetakse järjest enam aega. Uue puhkepaiga loomine peaks tõstma Ida-Virumaa külastatavust, edendama turismi ning muutma senist ettevõtlusega seostatud negatiivset kuvandit," ütles keskerakonda kuuluv riigikogu liige.
Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit ning kogu territoorium on juba riikliku kaitse all. Loodav rahvuspark hõlmab nii riigi kui ka eramaad pindalaga vastavalt 42 627 hektarit ja 910 hektarit.