Kalavalvur Kiisler kutsub inimesi kalastajate seltsile appi

Keskkonnaminister Siim Kiisler kutsub inimesi kodujõgede kallastele jalutama, et aidata valvata kudema naasnud kalu. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Kuni 15. novembrini saab igaüks panustada meie lõhe ja meriforelli seisundi parandamisse, sest just niikaua kestab vabatahtlik kudemisaegne kalavalve Eesti suurimatel lõhejõgedel.

Keskkonnainspektsioon ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmendat aastat vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu.

"Kodujõgedesse kudema naasnud kalad on kurjategijaile kerge saak. Kudeva kala veest välja sikutamine näitab lisaks hoolimatusele ka ülimat rumalust," ütles eile Keila jõel kalavalves käinud keskkonnaminister Siim Kiisler. "Kutsun kaasmaalasi üles vahetama õhtu televiisori ees paaritunnise jalutuskäigu vastu jõgede kallastel, sest mida rohkem meid – kalavalvureid – liikvel on, seda vähem võimalusi röövpüüdjatel tegutseda on. Omast kogemusest võin öelda, et noid suuri kalu vees vaadata on vaatemänguline, ning sellele lisab väärtust teadmine, et lõhilaste seisund on tänu kalavalvele kõvasti paranenud."

Kalavalvet on iga aastaga laiendatud. Kõige rohkem kipuvad röövpüüdjad jõgedele, kus kalade tegevus kõige vilkam ning nende kättesaamine kergem. Nii on nende üks meelispaik näiteks Keila jõgi.

Kuid kalavalve on ka Valgejõel, Jägala, Pirita, Vääna, Loobu, Selja, Kunda ja Purtse jõel. Pisteliselt kontrollitakse peale lõhejõgede ka väiksemaid meriforellidele sobivaid kudejõgesid. Erilist tähelepanu pööratakse jõelõikudele, kus kalade kontsentratsioon on kõrge.

Kudemisaegne püügirahu ning vabatahtlik kalavalve on eelmistel aastatel andnud märkimisväärse panuse lõhe ja meriforelli arvukuse suurendamisse. Seda on näha nii Pirita kui ka Keila jõel, kus lõhilaste seisund on valve tõttu oluliselt paranenud.

Kudevalve kestab 15. novembrini, kudemise kõrghooaja lõpuni. Sel ajal on kalad enim haavatavad ja vajavad ka enam kaitset.