Isad, pojad ja pojapojad – üht rada pidi kulgenud Preesid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Preeside meestevägi on võimas: (vasakult) vanaisa Sven (72), poeg Marek (47), lapselaps Marti (18), teine poeg Arti (45) ning tema lapsed Georg (17) ja Oliver (12). Pildilt on puudu Karl (22).

FOTO: Meelis Meilbaum

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Seitse eesti meest, kellel perekonnanimeks Prees, on tundeid sügavale sisemusse peitvad lahtiste kätega mehed, kellele lubaduste täitmine ja loogiline mõtlemine on sama tavalised kui maja ehitamine.

Isa ja vanaisa Sven Preesi kodus võtavad ümber laua istet tema kaks poega ja kolm lapselast. “Meie peres on kõik mõnus ja hea. Oleme igavad, teravaid nurki ja midagi äkilist ei ole,” sõnab vanaperemees Sven Prees. Poistevägi noogutab.

Vanaisa ja isad on (laste)lastega kõrvuti kulgedes saanud kogeda õnne: kaks sugupõlve on ainult poisid need, kes koguvad oma vanemate ja vanavanemate tarkust, tähelepanu ja armastust. Nii polegi põlvkondade vahel tõsisem konflikt võimalik: väärtushinnangud ja arusaamad on ühed.

Tagasi üles