Lootusetuna ja rusutult ängi küüsis  

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lootusetuna ja rusutult ängi küüsis.

FOTO: Shutterstock

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Uuringud on näidanud, et Eestis vaevleb depressiooni käes sama palju inimesi, kui on Pärnus, Viljandis ja Rakvere linnas kokku elanikke – umbes 75 000. See on suur hulk. Kurb on see, et vaid umbes kolmandik neist otsib abi. Ülejäänud kas ei teadvusta endale probleemi või loodavad, et depressioon möödub iseenesest.

Igasugune kurbuse ja rahulolematuse tunne ning meeleolumuutus ei ole veel depressioon. Aeg-ajalt on iga inimese elus olukordi, mil meeleolu läheb alla ja olemine kehvaks. Ebameeldivuste ja tagasilöökide korral võimegi kurvad ja vihased olla. Näiteks leina puhul on kurbus ju loogiline reaktsioon.

Psühhiaater Katrin Kaarlõpp selgitas, et depressioonil on kindlad diagnostilised kriteeriumid: püsivalt alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, väsimus, tegutsemisaktiivsuse langus. Lisasümptomitena võivad esineda tähelepanu- ja keskendumisvõime alanemine, alaväärsustunne, süütunne ja väärtusetuse tunne, lootusetus. Raskematel juhtudel elutüdimus ja enesetapumõtted. Häiritud on uni ja isu. Tihti ei tunne inimesed endas depressiooni ära ja arvavad ekslikult, et tegu on iseloomu nõrkuse, rumaluse ja tahtejõu puudumisega. Kaasnev häbi süvendab aga üksildust. Bioloogiliselt on depressioon seisund, kui aju teatud piirkondades on teatud virgatsaineid liiga vähe.

Tagasi üles