Politsei tabas Viru-Nigula vallas trobikonna ebaseaduslikke töötajaid

Riigiametnikud kontrollivad pidevalt, et Eestis ei töötaks illegaale. Foto: Sander Ilvest

Teisipäeval kontrollisid Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud koostöös tööinspektsiooniga Viru-Nigula vallas töötavaid välismaalasi. Kontrollitud Ukraina kodanikud ei olnud politsei- ja piirivalveametis töötamist registreerinud.

1997. aastal sündinud mehele ja 1982. aastal sündinud naisele koostati vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutus ja kohaldati kolmekuuline sissesõidukeeld. 1994. aastal sündinud naine viibis Schengeni riikide territooriumil kaheksa päeva seadusliku aluseta, talle koostati vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutus ja määrati rahatrahv. 1968. aastal ja 1978. aastal sündinud naistele ning 1973. aastal sündinud mehele koostati vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutus. Vabatahtliku lahkumise tähtajaga ettekirjutuse saanud välismaalased peavad riigist lahkuma hiljemalt 20. novembril.

Ühel välismaalasel, 1968. aastal sündinud mehel, ei olnud kontrolli käigus esitada isikut tõendavat dokumenti. Asjaolude selgitamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks viidi mees Rakvere arestimajja.

Arestimajja toimetatud mehe isik tuvastati ning talle koostati ettekirjutus riigist lahkumiseks hiljemalt 21. novembril.

Piiri- ja migratsioonijärlevalvetalituse teabetöö juhtivpiiriametnik Veljo Uustal selgitas, et paljud Virumaa ettevõtjad kasutavad renditööjõudu, mis tähendab, et inimesed võetakse tööle ajutiselt ning seda tehakse läbi renditöö vahendaja. Ettevõtja ja vahendaja sõlmivad omavahel juriidiliselt korrektsed lepingud ning välismaalasest töötaja ja vahendaja omavahel töölepingu, kuid pelgalt nendest dokumentidest ei piisa. Vahendaja peab tagama, et välismaalasel on õigus Eestis viibida ja töötada ning töötamine tuleb Politsei- ja piirivalveametis registreerida. Ettevõtja kohustus on veenduda, et kõik vajalikud toimingud on tehtud.

Selle tegemata jätmine tähendab piltlikult öeldes musta tööjõu kasutamist. Registreerimata töötajad ei tohi oma tööd jätkata ning võivad saada ettekirjutuse Schengeni territooriumilt lahkumiseks.

Välismaalaste seaduse alusel võib ebaseadusliku tööjõudu kasutavat ettevõtet karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Politseinikud viivad perioodiliselt läbi kontrollreide ettevõtetesse ning taolised rikkumised mõjutavad nii vahendajate kui ka renditöötajaid kasutavate ettevõtete usaldusväärsust. See omakorda tähendab, et PPA ei pruugi anda luba välismaalaste töötamiseks seadust rikkuvatesse ettevõtetesse.

“Meie jaoks on tähtis, et kõik inimesed töötaksid Eestis seaduslikult, neil oleks sotsiaalsed garantiid ning riigile laekuksid ka vastavad maksud,” sõnas Uustal. “Musta tööjõu kasutamisel seda ei toimu. Töötajad ise tihti ei teagi, et ebaseaduslikult töötavad ning neil puudub garantii õigeaegselt töötasu saamiseks.”

PPA on loonud e-päringute keskkonna politsei kodulehel, kus on võimalik kontrollida, kas töötaja lühiajaline töötamine on registreeritud. (https://www2.politsei.ee/et/teenused/e-paringud/luhiajalise-eestis-tootamise-registreerimise-kontroll.dot)

Politsei vastab hea meelega ettevõtjate ja ka eraisikute migratsioonialastele küsimustele. Selles tuleb pöörduda migratsiooninõustaja poole telefonil [phone] või kirjutades [e-mail].

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Abel selgitas, et et kahjuks otseselt ei pea peatöövõtja teadma alltöövõtja töötajate legaalsuse kohta, kuid on väikesed erandid eriseadusetest tulenevalt. Täna ei ole seadusest tulenevat peatöövõtja otsest kohustust kontrollida, kas kõik ehitusobjektil tööd tegevad inimesed teevad seda legaalselt, kuid ta saaks sellise tingimuse ise oma alltöövõtjatele seada, näiteks lepinguga.

Ainult riigihangete puhul on peatöövõtjal alltöövõtjate kohta info kogumise ja esitamise kohustus, kuid muus osas ta ainult eeldab, et alltöövõtja töötajad on tööl legaalselt.

Abeli sõnul on lisakohustused seotud ka välismaalastest töötajatega, kelle osas jõustus sel aastal välismaalaste seaduse muudatused. Seadusemuudatus sätestab, et tööandja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, on kohustatud maksma kogu välismaalasele maksmata jäänud töötasu, sealhulgas töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed, ning vajaduse korral kulud, mis kaasnevad tagasi pöördunud või tagasi saadetud välismaalasele maksmata jäänud töötasu saatmisega. Töötasu ja töötasust kinnipeetavate maksude ja maksete sissenõudmisel eeldatakse, et välismaalane töötas tööandja juures vähemalt kolm kuud, kui tööandja või töötaja ei tõenda teisiti.

Kui välismaalane ei kanna menetluskulusid või lahkumiskohustuse sundtäitmise, sealhulgas väljasaadetava kinnipidamiskeskuses või politsei arestimajas pidamise kulusid, on tööandja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, kohustatud hüvitama nimetatud kulud, kuid kõige rohkem 32 000 euro ulatuses.

Kui välismaalase tööandja on alltöövõtja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, võib peatöövõtjat kohustada kandma tööandjaga solidaarselt välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisega seotud kulud, maksmata jäänud töötasu ja töötasu maksmisega seotud kulud.

Vastutust peatöövõtjale ei kohaldata, kui tööandja oli peatöövõtjale edastanud enne töötaja tööleasumist kirjaliku kinnituse, et ta täidab seaduses sätestatud kohustusi.