Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/16/11579688t1h6511.jpg)
Mõned riivamised, kui tahes tobedad, hullumeelsed või keerulised nagu ristsõnad, kõmavad ka järgmistel kümnenditel. Üheksakümnendad – olgugi neis liiga palju mõrvu, tümpsu või töörügamist – on ikka jäänud meiega. Oh õudust, ehk lausa tagasi pöördunud?
Laupäevaõhtune põige sellesse aega pärast lugu “Puudutada kuud” Rakvere teatris toob keskikka jõudnutele kõik hetkega meelde. Meid mõjutanud ajajärk loputas meie hinge ja aju muusika, inimeste, karjääri, hariduse ja maailmavaate asjus. “See oli murranguline aeg. Iga päev kogesime midagi esimest korda,” sõnastas üks vestlusõhtu külaline, ajakirjanik Kärt Anvelt.