Ka Lääne-Virumaal tuvastati võltsitud hakkliha

Hakkliha müües tuleb etiketil teada anda, millest see koosneb. Foto: Marko Saarm / Sakala

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) tuvastas äsja viie tootja hakklihast linnuliha kasutamise, ehkki märgistusel puudus sellekohane teave. Toidu võltsimine tuvastati viie ettevõtte puhul: OÜ Lepiku Lihatööstus, OÜ Raasiku Lihatööstus, OÜ ABC1, OÜ Vecordia Põltsamaa Vorstitööstus ja Talika Meat OÜ. OÜ ABC1 tegutseb Lääne-Virumaal, Vinni vallas Kadilas.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda ütles, et hakkliha puhul on tuvastatud võltsimisi ka varem, kuid mitte kunagi nii suurel hulgal. Kõigil juhtudel oli tema sõnul segatud hakkliha hulka kanapugusid. Tegemist on odavama toorainega, mille lihaskude on tumedam ning sarnaneb värvi poolest veiselihaga.

Saabunud vihje tõttu tegi VTA septembris ning oktoobris suunatud kontrolli, mille käigus võeti müügikohtadest proovid 20 tootja hakklihast. Kontrolli eesmärk oli tuvastada, kas märgistuse kohaselt veiseliha sisaldavas hakklihas on kasutatud ka linnuliha, mis etiketil kajastamist ei leia. Kui toode sisaldab linnuliha, ehkki märgistusel puudub sellekohane teave, on tegemist toidu võltsimisega. 

"Toidu võltsimine ja võltsitud toidu käitlemine on keelatud,” ütles Kalda ja lisas, et võltsitud hakkliha kutsuti turult tagasi, küll mitte seda ostnud inimeste käest, sest see ei kujutanud ohtu tervisele.

VTA tegi ettekirjutused hakklihatootjatele, kelle puhul tuvastati eelpool nimetatud rikkumine, ning alustab väärteomenetlust toiduvõltsijate karistamiseks. Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumine juriidilise isiku poolt on toiduseaduse alusel karistatav rahatrahviga.

Toidu võltsimisena käsitletakse toidu koostise muutmist märgistust muutmata ning märgistuse muutmist koostist muutmata. Samuti tervisemärgi ja identifitseerimismärgi mittenõuetekohast kasutamist märgistusel ning käitlemist, kasutades teise ettevõtja ärinime või kaubamärki ilma tema loata. (VT)