“Minu lapsepõlv oli täis lugude jutustamist. Ema ja isa rääkisid tõestisündinud lugusid ja vanu rahvajutte. Üks vendadest jutustas raamatuid ümber, teine aga muinasjutte. See oli elu loomulik osa, koosolemise kvaliteet. Mul oli õnn sündida aega, kus jutuvestmise traditsioon oli ka külakogukonnas veel elus. Autolavka, piimapukk, bussipeatus, talgud, kolhoosi- ja sovhoositöö – kõik see andis inimestele võimaluse kokku saada, jutustada ja kuulata,” rääkis näituse idee autor jutuvestja Piret Päär.
Näitusele on välja nopitud vaid mõned mälestuste killukesed, mis ehk aitavad juhatada vaataja tema oma mälumaastikule. Tore, kui sellest äratundmisest sünniks mõnus jutustamine lähedaste seltsis või tekiks soov külastada oma suguvõsa vanasid, kinkida neile natuke aega ja kuulata lugusid.
Näituse on kujundanud Kristi Kangilaski.
“Et rada ei rohtuks” jääb avatuks 22. detsembrini.