Metsa uuendatakse kõige rohkem Lääne-Virumaal
5. detsember 2018, 09:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsa uuendamise toetuse teise vooru laekus erametsakeskusele taotlusi ligi 844 000 euro eest, uuendustööde eest soovib toetust saada 1063 metsaomanikku. Aktiivseimalt küsiti toetust Lääne-Virumaalt ja Võrumaalt.
Erametsakeskus võttis 3. detsembrini vastu metsa uuendamise toetuse taotlusi. Kokku küsiti toetust 843 692 eurot metsauuendustööde eest enam kui 6000 hektaril – istutamise eest 908 hektaril, maapinna ettevalmistamise eest 2678 hektaril ning metsauuenduse hooldamise eest 2421 hektaril. 99 protsenti toetussummast küsiti metsaühistu kaudu, ütles erametsakeskuse pressiesindaja Kertu Kekk BNS-ile.
Aktiivseimad olid Lääne-Virumaa ja Võrumaa metsaomanikud, kes taotlesid toetusi vastavalt 781 hektarile ja 720 hektarile. Kokku soovib tehtud uuendustööde eest toetust saada 1063 metsaomanikku, nendest 79 protsenti on füüsilised isikud. Taotletud summast moodustab füüsilisest isikust metsaomanike taotletud raha ligi poole.
Metsa uuendamise toetuse teise vooru eelarve on 500 000 eurot, mis tähendab, et kõigi taotluste rahastamiseks eelarves vahendeid ei ole.
"Riiklikud toetusmeetmed on üles ehitatud selliselt, et eelarve täitudes arvutatakse rahastamise määr, millest rohkem kellelegi toetust ei maksta. See seab eelisolukorda väikemetsaomanikud, kes saavad küsitud toetuse üldjuhul täies mahus kätte," rääkis Kekk.
Esmaspäeval lõppenud taotlusvooru esialgseks rahastamise määraks arvutati 1378 eurot, mis tähendaks, et taotletud summat tuleb vähendada 120 metsaomanikul. Lõplik rahastamise määr selgub pärast taotluste menetlemist, selleks on erametsakeskusel aega 120 päeva.
"Rõõm on tõdeda, et metsaomanike huvi oma metsa uuendamisse investeerida on jätkuvalt kõrge. Kuigi kõigi toetustaotluste täies mahus rahastamiseks ei piisa ka sel suvel 300 000 euro võrra suurendatud eelarvest, võiks riigi leitud lisavahendid olla innustuseks ka järgmisel aastal metsa uuendamist planeerivatele metsaomanikele," ütles Kekk.