/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2018/12/05/11632537t1hefe2.jpg)
Terviseameti andmetel pöördus 26. novembrist 2. detsembrini ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3937 inimest, neist üle 53 protsendi olid lapsed.
Novembri lõpus jäi hingamisteede viirusnakkustesse 3937 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti, kuid haigestumuse intensiivsus ei ületanud veel hooajale iseloomulikke näitajaid.
Registreeritud gripijuhtude arv püsis stabiilsena, gripiviiruse laialdast levikut ei täheldatud, registreeriti üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 299,2.
Haigestumiste kasv oli seotud gripitaoliste haigustekitajate arvu kasvuga, peamiseks tekitajaks olid nüüd paragripiviirused. Vanusrühmade järgi haigestusid enim kuni neljaaastased lapsed.
Etioloogilise struktuuri järgi saab terviseamet öelda, et 66 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal kuus A-gripiviirust. Hooaja algusest on täpsemalt määratletud neli A-gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A-gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal.