/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2018/12/07/11636148t1h6ae7.jpg)
Päästeamet võtab tänasest siseveekogud suurema tähelepanu alla, et haprale jääle läinud inimesi hoiatada ja kaldale kutsuda.
Päästeamet võtab jääohutuse erilise tähelepanu alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ja ei kanna. Järjest enam on juhtunud õnnetusi, kus inimesed on oma elu ohtu seades siiski õhukesele jääle läinud ja sellest läbi vajunud.
"Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Tihti just kalameestega, kes arvavad, et kogemustest tulenevalt ei juhtu nendega midagi, ning lastega, kes mängulustis unustavad lihtsad õpetussõnad. Tegelikult pole ühtegi head põhjust, miks inimene üldse nõrgale jääle minema peaks," selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Esimene jää võib eelkõige lastes elevust ja uudishimu tekitada, seega tuleb lapsevanematel rääkida kodus hapra jääga seonduvatest riskidest ning hoida oma lastel silm peal. Kui keegi märkab hädalist või vajab ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112.
Kui jääl viibides ilmnevad ohumärgid – jää pragiseb või vajub –, tuleb viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks peab ohus olija kohe käpukile heitma ja kiiresti tuldud teed pidi tagasi minema.
Kui aga jää pragisedes ette ei hoiata ja inimene läbi vajub, tuleb peatada sügavamale vette vajumine. Kukkumise ajal tuleb käed laiali ajada ja ennast tahapoole kallutada. Nii on võimalik takistada üleni vee alla vajumist.
Mida rutem kannatanu jääaugust välja saab, seda parem, sest külmas vees muutub inimene kiiresti teovõimetuks. Jääaugust välja saamisel on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tuleb vinnata ennast samast kohast, kust sisse kukuti.
Jääle pääsenu peab ennast jääugust eemale rullima või roomama. Kaugemal võib püsti tõusta, et lahkuda jäält tuldud teed pidi kindlale maale ja võimalikult soojadesse oludesse.