/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/12/10/11644787t1hb821.jpg)
Maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad külastasid novembris seitset Lääne-Virumaa ehitusobjekti, kus töötas 37 äriühingut – seitsme äriühingu puhul kahtlustab amet ümbrikupalga maksmist.
Maakonnast leiti ümbrikupalgaga patustajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku kontrolliti 76 inimese sissekannet töötamise registrisse. Registreerimata oli neist kolm, kellest üks oli äriühingu juhatuse liige. MTA maksuauditi üksuse juht Külli Koidumäe tuletab meelde, et ka juhatuse liige, kes osaleb aktiivselt äriühingu tegevuses, mille tagajärjel tekib ettevõttel kasum, peab olema töötamise registrisse sisse kantud.
"Nõustasime ühe äriühingu juhatuse liiget, kelle avastasime ehitusel töötamast. Ei ole vahet, kas olla juhatuse liige või mitte, tööd tehes ja sellelt tasu saades tuleb ennast ka registreerida ja palgalt maksud tasuda," ütles Koidumäe.
"Ümbrikupalga kahtlusega ettevõtted on need, kus palgatase on oluliselt madalam kui tegevusvaldkonna keskmine piirkonnas. Ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetega tegeleme edasi ja pöörame tähelepanu sellele, et töötajate palgad saaksid deklareeritud ning maksud nendelt õiges mahus tasutud. Äriühingute suhtes alustatud menetlused selgitavad välja nende tegeliku maksukohustuse," lisas Koidumäe.
"Samuti peab töötaja aru saama, et ümbrikupalka teadlikult vastu võttes langeb vastutus ka talle. Kui töötaja palgalt on maksud tasumata, tuleb tal endal tasumata tulumaks deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis," rõhutas Koidumäe.
MTA eesmärk on ümbrikupalga saajate osakaalu vähendada 2021. aastaks nelja protsendini. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks vaatlusi üle Eesti.