HEV-lapsed õpivad ja jäävad õppima kõikidesse koolimajadesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere gümnaasiumi hoone.
Rakvere gümnaasiumi hoone. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Euroopa Regionaalarengu Fond avas 12. juulil  taotlusvooru "Väikelahendid HEV-õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse", mille raames on Rakvere linnal võimalik taotleda toetust 114 432 euro ulatuses. Raha eraldatakse linnale põhikooli õpilaste arvu järgi 10.11.2017 seisuga (1530 õpilast). Andres Jaadla lähtub oma arvamusartiklis volikogule esitatud otsuse eelnõu seletuskirjast nõusoleku saamiseks linna omaosaluse tagamiseks. Autor rõhutab seletuskirjast talle sobivaid nüansse, ületades sellega hea tava piiri.

Haridusliku erivajadusega (HEV) õpilased on kas andekad, õpiraskusega või ka mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Mõnikord erinevad õppijad oma võimetelt, taustalt ja isikuomadustelt sedavõrd, et neil on raske õppida tavakoolilastele harjumuspärasel viisil, sealhulgas nii-öelda tavalises õpikeskkonnas. Seega vajavad HEV-lapsed teinekord väiksemat ja vaiksemat õpikeskkonda (õpilaste arv klassis näiteks kuni kuus, kuni 12 või osaajaliselt individuaalõpe).

HEV-lapsed on kaasava hariduse põhimõtetest lähtuvalt kõigis Rakvere linna koolides, ka erakoolides, juba praegu (ja on seal alati olnud). Andres Jaadla viidatud HEV-lapsed alustavad tegelikult haridusteed juba meie linna lasteaedades ja lähevad sealt edasi õppima kõikidesse linna koolidesse. Peavadki minema, sest Rakvere Triinu lasteaia kogemus tõestab, et mõned tasandus- ja sobitusrühma lapsed saavad näiteks muusika- ja liikumistegevuses olla koos teiste lastega, kuid klassikalises õppeolukorras vajavad väiksemat ja vaiksemat keskkonda või intensiivsemaid tugiteenuseid. Tulemus: lapsed, kes ületavad oma raskused, liituvad tavarühma lastega. Samas ei pruugi lapse hariduslik erivajadus avalduda lasteaias ega algklassides, vaid hiljem.

Autor vihjab ebadelikaatselt, HEV-lapsi sildistades justkui ei sobiks nad õppima Alar Kotli projekteeritud Rakvere gümnaasiumi majja. Artiklist jääb mulje, nagu oleks ühiskonnas esimese ja teise sordi lapsed ning selline hoiak on täiesti lubamatu.

Linnavõim ei suuna "kooli tulevasi hariduslikke positsioone teistele radadele, et seeläbi esile tõsta riigigümnaasiumi ja selle hoone võimalikku staatust", nagu Jaadla väidab, vaid täidab kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevaid kohustusi põhihariduse kvaliteetseks tagamiseks. Kogu põhihariduse korraldamine (sh tuge vajavatele õpilastele) on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kohustus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kuues paragrahv ütleb: "Õppe korraldamisel lähtuvad riik, koolide pidajad ja koolid järgmistest põhimõtetest: kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest."

Möödunud aasta 29. septembril tegi Rakvere linnavolikogu otsuse, et alates 2022. aasta 1. septembrist linna koolides keskharidust enam ei pakuta. Sellest tulenevalt ootab Rakvere linna põhikoolivõrk ümberkorraldamist. Jaadla väide, et "pärast riigigümnaasiumi valmimist tekib linnas uus olukord: kolm põhikooli hakkavad pretendeerima linna parima põhikooli staatusele", on ennatlik järeldus. Põhikoolivõrgu ümberkujundamise otsused seisavad ees 2019.–2020. aastal. Jaadla jutust jääb mulje, et tulevikus õpivad kõik HEV-õpilased niinimetatud Kotli hoones, kuid tegelikkuses õpivad HEV-õpilased kõikides koolides ja kõikides vanuseastmetes.

Toetusmeetmest HEV-õpilaste olukorra parandamiseks küsitav summa on suunatud Rakvere gümnaasiumi hoone renoveerimisele kokkuleppel kõikide linna koolijuhtidega, et alustada koolimajade korrastamist ühest kohast. Linna majanduslikust võimekusest lähtuvalt lisanduvad järgnevatel aastatel renoveerimisplaanidesse ka teiste koolide hooned. Linnal on võimalus kasutada 114 432 euro suurust toetust lapsi toetava õpikeskkonna loomiseks.

Tuleb rõhutada, et toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide valmisolekut rakendada kaasava hariduse põhimõtteid, mille kohaselt õpib haridusliku erivajadusega õpilane üldjuhul elukohajärgses koolis ja võimalusel tavaklassis, osaliselt või täielikult.

Sotsiaal- ja haridusteemadel võib alati väidelda ja arvamuste paljusus on üldjuhul edasiviiv, kuid eksmeeri poolt kirjutatud arvamusloos on toetuse taotlemist HEV teemal kajastatud täiesti vales kontekstis. Selge on see, et HEV-lapsed õpivad ja jäävad õppima kõikidesse koolimajadesse.

Triin Varek, Rakvere abilinnapea

Aivar Part, Rakvere gümnaasiumi direktor

Lea Pilme, Rakvere põhikooli direktor

Martti Marksoo, Rakvere reaalgümnaasiumi direktor

Raido Parve, Rakvere Triinu lasteaia direktor

Liidia Bobkova, Rakvere Kungla lasteaia direktor

Ene Nool, Rohuaia lasteaia direktor

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles