Grippi haigestunute osakaal on suurenenud
19. detsember 2018, 20:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel, 50. nädalal (10.-16.12.2018) vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide abi 3150 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed. Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel, kuid oluliselt on hakanud kasvama grippi haigestunute arv.
"Kuigi me hindame grippi haigestumise intensiivsust veel madalaks, tuleb tunnistada, et haigestumus on tõusutrendil,“ ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. "Selle kinnituseks on viimasel nädalal kolmekordistunud grippi haigestunute arv.“
Etioloogiline struktuur on muutunud mitmekesisemaks. Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid ligi 34% gripiviirused. Ülejäänud juhtudel oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate tekitajatega.
Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 24 gripiviirust. Neist alatüpeeriti 4 A gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Ringluses on praegu A gripiviirused, peamiselt gripiviirus A(H1N1)pdm09 e seagripp, mille kõrval on tuvastatud tagasihoidlikumalt A-gripiviirust (H3N2).
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on Sadikova sõnul hooaja algusele iseloomulik. Haigestumus laste seas kasvas 50 protsenti. Laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest üle 50 protsenti moodustasid haigusjuhud kuni 15-aastaste laste hulgas. Lapsed põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koosviibimisega.
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 10 patsienti, neist 8 vanusrühmas 0-14 ning 2 vanemaealiste vanusrühmas.
Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitame gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katta suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga ning haigena püsige kodus.